special k

üleeile (või ka eile) öösel nägin unes, et ma pidin jälle kooli minema. muidugi polnud mul üleüldse ühikakohta ja ma pidin seda alles ajama hakkama, seal linnas, kus see kool siis parasjagu asus. siis sain ma niimoodi natuke ärkvele, aga suuremalt jaolt ikkagi magasin, ja siis ma mõtlesin, et võiks ju tegelt ikkagi magistrisse minna, kõik ju on läinud, miks ma ei võiks minna. aga siis ma ärkasin enamvähem päris üles ja sain aru, et ma ei saa magistrisse minna. või noh, saaks, aga raske raha eest. mida mul pole.

ja siis ma ärkasin PÄRIS üles ja sain lõpuks aru, et ma ei taha mitte midagi enam mitte kuskil õppida, issand jumal, ma olen sellest ülikoolist niigi eluaegse psühhodraama saanud, aitab küll.

muidugi neid asju tegelikult ju on, mida ma õppida tahaks. prantsuse keel ja kõhutants ja võitluskunstid näiteks. aga prantsuse keel jääb mul suuremalt jaolt õppimata sellepärast, et kohalikus keeltekoolis õpetab prantsuse keelt minu kunagine ladina keele õpetaja ja….. eiiiiiiii. ei ei.

jäävad üle kõhutants, flamenko ja tae kwon do. höh. höh. as if.

k.

http://www.rahvafoto.ee/u2/index.php?mod=pic&id=370

a vot muidu siukste meestega käisin mina Rabarockil ringi.

ega teda niimoodi väravast sisse ei lastud, rätik kästi näo eest ära võtta. pärast pani tagasi. meie keegi ei suutnud eriti aru saada, mida turvameestele see rätiku äravõtmine andis.

k.

miks tätoveeringuprojekte on alati rohkem kui raha?

ehkki ma tegelikult mõtlesin, et suure selja jaoks oleks jumala normaalne pangalaenu võtta. ma olen muide selline inimene, kelle jaoks korteri ostmiseks pangalaenu võtmine ei ole eriti normaalne. aga mõtle loogiliselt. korteri müüd niikuinii poole aasta pärast maha, aga tätoveering on ju teadupärast eluaegne.

ma olin sel nädalal nädalal üleval ostuosakonna kontoris ja ITmees esitas mulle selle maailma kõige lollima küsimuse: et mis siis saab, kui sa ühelt maalt enam ei taha kõiki neid tattoosid?

ma ei oska kunagi sellele küsimusele vastata. loogiline on, et meiesuguste jaoks sellist hetke mitte kunagi ei saabu. aga teised inimesed ei saa sellest ju iialgi aru. neile ei saa sellist asja seletada.

aga järgmisel nädalal lähen Uta juurde oma õlgu tuunima ja siis lähen lasen oma kulmu uuesti ära neetida, sest ma olen ikkagi otsustanud, et kulmuneet sobib mulle. ehk läheb paremini kui eelmine kord (siis mul kasvas neet välja.)

k.

novot. nüüd on lugu nii, et ma kuulan Tanel Padar & The Suni uut plaati ja mulle meeldib.

tegelikult on point muidugi selles, et mu õemees on The Suni kitarrist ja ehkki ma pole kunagi olnud The Suni fänn, olen ma alati olnud oma õemehe fänn.

ja lisaks sellele on sellel plaadil väga võimas saund, nii et igati aus asi.

k.

kuidas inimesed teevad vahet sellel, mis on päris ja mis mitte?

kas mina sellel ka kunagi vahet tegema õpin?

või ongi nii, nagu ma kogu aeg olen kahtlustanud, et tegelikult pole kellelgi õrna aimugi ja kõik teevad ainult jõle tarka nägu, ainult selleks, et mina end idioodi ja psühhopaadina tunneksin?

k.

ma skoorisin hiljuti omale 8GB erinevat EBMi ja IDMi värki. see teeb 1250 lugu.

ma ei kujuta ette, mis aastal ma jõuan need ükskord ära kuulata, ja ma ei oska kuskilt alustada ka. ma olen siiani ainult ettevaatlikult Assemblage 23-e kuulanud, sest A23 on mu uus armastus ja püsisuhe.

k.

muruniitmine on pulsisageduse ja kalorikulu poolest sama äge kui mistahes aeroobika. ainult et kordades jälgim.

ma nimelt otsustasin, et kui ma pean selle ilgusega kord juba tegelema, siis parem kontrollin selle kasutegurit ka. 16 minutiga oli 100 kalorit läind nigu niuhti. rohkem ma ei niitnud.

ma arvan, et asi on selles, et niiduk on vastikult suur ja raske jurakas ja mina olen füüsiliselt ikka veel väga mannetu.

k.

oeh, Nokia mehed tahavad külla tulla. kliendikülaskäigud on sihuke pain in the ass, et õudne. eks ma siis hakkan juba ette viisakust ja muud sellist koguma.

kliendisuhtlus on kummaline asi. ma olen klienditeenindajana töötanud päris tükk aega (kui ma nüüd mõtlen, siis ma vist polegi muul alal töötanud?) ja seda nii näost-näkku-otse-üle-leti kui ka praeguses vormis. selle kogemuse baasil võib rahulikult öelda, et teenindaja jaoks on klient alati idioot. mida suurem ja tähtsam klient, seda suurem idioot. see põhimõtteliselt ongi klienditeeninduse alus. nii et kõik teie, kes te mingil hetkel mingis situatsioonis klient satute olema, siis arvestage palun sellega, et ilma teieta oleks maailm palju parem paik.

seetõttu ma ise muide püüangi hästi silmatorkamatu ja märkamatu klient olla. mitte nagu mu isa, kes paar päeva tagasi mingis ehituspoes kõva häälega teatas, et ega ta ei pea siit poest ostma, ta võib teise poodi ka minna. läkski. asjatult, muide, nagu ma oma küünilisuses märkimata ei saa jätta.

k.

PS ma olen kuulus, või kohe saan kuulsaks. või midagi sellist. heavy traffic tuleb Delfi naistelehe foorumist (kus ma niikuinii mingi põhitegija olen, tea kas tuleks järeldusi teha?). kunagi nimetati mind eestlaste halliks kardinaliks Livejournalis. ja praegu lugesin jälle, et mind teavad Eestis kõik inimesed, kes vähegi blogindusega tegelevad. ahjaa ja selles kunagises blogosfääri sõjas olin ma üks näide vms.

nii kuulsaks kui Teller ma vist ikkagi ei saa?

k.

röökivad väikesed soomlased Rimis, kellest kasvavad kunagi suured röökivad soomlased.

kas soomlastel on mingi geneetiline ja füsioloogiline vajadus end nii rohketes detsibellides väljendada? kas see tuleneb sellest, et põhjarahvas ja taigavärk ja pikad vahemaad ja teised muidu ei kuule nii kaugele? ja sellest sündiski Nokia, et ühel soomlasel näiteks oli hääl ära?

ma puutun soomlastega kogu aeg kokku, ega nad sellest sümpaatsemaks ei ole muutunud. tööl on hea nende üle ilkuda, et ‘joo, joo, kyllä tämä on’, aga samas ma kujutan ette, et meie oleme nende jaoks umbes samasugused, kui lätlased meie jaoks. et rohkem nagu elukutse, mitte rahvus?

hea, et mul mingit soome identiteeti kui sellist ei ole. inimesed vahel kipuvad eeldama, et mul on. aga need geenid, mille tõttu mind mõnikord raskevõitu mitte tähele panna on, sedan’d küll, jah.

ja siis on veel üks oluline küsimus selles ka, et kui teksad on laiaks jäänud, siis kas see tähendab seda, et ma olen kaalus alla võtnud, või on aeg need teksad lihtsalt ära pesta? et mis mõttega ma ostsin Montonist erishefid ärakulutatud ja rebitud teksad, kui need mulle millegipärast nii suured on.

aeg oleks magama minna, ja aeg oleks kuradi puhkusel alata, ma ei jõua enam.

k.