special k

tähendab, ma ei tea mismoodi seda nüüd öelda nii, et te ei süüdistaks mind mania grandiosa all kannatamises, aga no tegelikult ka, mul on fännid. mingid siuksed, kes nuhivad mu netitegemiste taga ja leiavad mind igasugustest imelikest kohtadest ERINEVATE aliaste alt üles ja oeh.

ja siis osad on siuksed ka, kes kokku tahavad saada. ma olen viimase kahe nädala jooksul juba kaks siukest kutset saanud, erinevalt tegelastelt. jeebus. ei, ma ei ole läind.

kunagi mõned aastad tagasi ma käisin BFTVl, ja järgmisel või ülejärgmisel päeval ma sain meili mingilt jumala suvaliselt tegelaselt, et kuule kas see olid sina + minu isiku üsna täpne kirjeldus. see tegelane oli suhteliselt suvaline tõesti, liikus mingil samal foorumil vms.

kallid inimesed, ärge saage netiringkondades mingiteks legendaarseteks tegelasteks, teil on endal lihtsam elada.

k.

ma olen ikkagi sellel arvamusel, et puhkuselt tulnud inimesi ei tohiks kohe tööd tegema panna. niimoodi võib ju rabanduse saada. esimesel päeval tuleks lihtsalt kõigepealt eemalt näidata töökoha hoonet, siis vaikselt tutvustada tööruume, arvutit eemalt näidata ja kõik. teisel päeval võib juba arvuti vaikselt sisse lülitada. noh, ikka tasa ja targu. muidu juhtub nii, nagu juhtus minuga, et ma olen neljapäevaseks lõunaks ikka jumalast kapsas. ja ega ma pole ikka veel päris täpselt kursis, mis siin siis viimase kolme nädala jooksul tehti. ja meil siin on absoluutselt lubamatu öelda, et ma ei tea, ma olin puhkusel.

nii et ma hoian tegelikult hästi madalat profiili ja kolme rootsi mehega koosolekul istuda ma küll ei viitsinud.

PS ma absoluutselt ei suuda tõsiselt suhtuda meestesse, kes kannavad ülikonna triiksärgi all mingit alussärki. see on umbes sama nilbe, kui sokihoidja vms.

k.

minust ei saa kunagi mitte mingit normaalset müügitöö koordinaatorit, sest et ma ei saa aru, misasja ma pean endale homme selga panema, kui need svenssonid tulevad. sest et mul lihtsalt ei ole selliseid riideid, pole üldse olemaski, ma kahtlustan, mu garderoob koosneb ju suuremas osas mingitest kombat-pükstest ja erinevate bändide t-särkidest. muidugi mul on üks triibuline Montoni pintsak ka, aga seda ma olen ka reeglina kandnud koos Martensite ja Sex Pistolsi särgiga.

huvitav on see, et ma vaevlen selle probleemi küüsis enne igat kliendi külaskäiku ja ma olen alati suutnud endale midagi võimalikult…. non-offensiivset selga leida. professionaalsest väljanägemisest ei tasu minu puhul iialgi unistada.

ma ei taha mitte kunagi hakata selliseks inimeseks, kes mingeid normaalseid ja igavaid riideid kannab.

k.

“Mis kuradi klient! Kliendile tuleb koht kätte näidata! Mis te lasete endale pähe istuda kogu aeg!”

sellist koolitust tehti siis täna müügiosakonnale.*

mina olen kahe käega poolt. ma võin jumala vabalt nimetada päris mitu nime, kellele ma hea meelega koha kätte näitaksin, kuna, jumal paraku, ma ei salli, kui mind mõnitatakse. aga mõni klient arvab, et see nii peakski käima. siin ilmselt siis kehtib see Jupiteri ja härja lugu. et kui sa juhtud töötama ühes hiiglaslikus Rootsi telekommunikatsioonikontsernis, mille nime ma hetkel ei hakka nimetama, aga te kõik teate seda, et siis pole mingit vajadust üldinimliku viisakuse järele ja tarnijaid võib nagu jumala vabalt mõnitada ja neid idiootideks tembeldada. ma nüüd heameelega üldistaks ka ja ütleks, et rootslased ongi by default kõik värdjad.

nimetet rootslane tuleb neljapäeval väisama. joy.

k.

* – see on kõikide klienditeenindajate tegelik mõtlemine. ärge püüdkegi vastupidist väita.

vot siuke pilt ootas mind ees, kui ma täna hommikul töö-meiliboksi logisin.

järgmine kord ma vist enne mõtlen, kui pahaaimamatult puhkusele lähen.

k.

ma pean homme tööle minema. sest mu puhkus on läbi.

üks, kaks, kolm, ja – AAAGGGHHHHHHH.

mismõttes et nagu mingi tootmine ja kliendid ja maitea Keybox ja.

ja siis vabandage väga, aga kuidas on võimalik see, et kui ma olen kolm nädalat elanud sellises tempos, et ma lähen kell kolm magama ja tõusen kell üksteist üles, et siis ma pean nüüd homme hommikul kell kuus üles tõusma?

ja siis muidu põhimõtteliselt ma jälle kolisin ja tassisin asju ja jumala õige on see, et kolm korda kolida on sama hea mis ükskord põleda.

k.

Morrison ja tema sõber Hiir.

PS mu õde ütles täna hommikul, et Morrison on paks. ma ei tea. äkki ongi?

k.

mul tekkis ükspäev selline tunne, et peaks nö. üles otsima mingid sellised bändid, mida ma vanasti just ei kuulanud, aga mis mulle erinevate saksa muusikakanalite vahendusel kuidagi meelde ja kõrva jäid. me räägime siin ilmselt 90-ndate keskpaigast, kus ma alles gümnaasiumis käisin, kus internetti veel ei olnud (okei, oli, aga mitte nii kättesaadav ja mingit P2P asja siis küll veel ei toimunud), kus ma iialgi ühtegi plaati (kassetti) osta ei saanud, sest taskuraha kui sellist ma ei saanud ja üldse ega nagu mu meelest midagi sellist ei müüdud ka. seda lauset kirjutades püüdsin ma meenutada, et mida ma tol ajal üldse kuulasin, sest et midagi ju ometi oli, aga siis vist kopeeriti ise neid asju ja mina survaivisin oma õemehe fonoteegi peal ka suurelt jaolt.

aga siis mul oli SAT-TV (enam ei ole) ja ma jälgisin päris korralikult neid kanaleid, mis kättesaadavad olid, põhiliselt Viva ja Viva2 ja prantslaste MCM ja midagi oli vist veel, aga igatahes ei olnud see ei MTV ega VH1. ja nendelt saksa kanalitelt tuli aegajalt ikka suht mõistlikke bände ka. lahedate videotega. ja nüüd ma püüan paaniliselt meenutada neid videosid ja bände, mis mulle tol ajal meeldisid, või mis niiväga ei meeldinud, aga praegu oleks lahe kuulata. Skunk Anansiet ma näiteks praegu kuulan hea meelega, kümme aastat tagasi ma neist nii väga palju ei arvanud.

aga neid bände oli päris palju. ja küll nad mulle meelde tulevad.

k.

ma ostsin Orkuse. Orkus on muide õudsalt tore ajakiri, gothic/romantic/electro/industrial, täpselt minu maitse onju. lisaks on Orkusel kaasas iga kord compilation plaat, ja nagu ma avastasin, ka plaadiümbris. see on eriti lahe, sest vanasti näiteks Prospecitve Music Magazine, mida ma ka ostsin, teipis oma compilationid lihtsalt kuskile ajalehe vahele ja pärast pane kus tahad.

Orkus on saksakeelne.

ma vist peaks siinkohal mainima, et ma ei oska saksa keelt. eriti.

aga sellegipoolest on Orkus väga tore ajakiri. ega siin tead meie skenega ei saa nii väga valiv olla onju.

http://www.orkus-online.de/

k.

et kõik ausalt ära rääkida, siis ma pean alustama sellest, et fs saatis mulle myspace’i eile hommikul teate, et tema peab nüüd tulema Pärnusse vanadele naistele ja sandaalides meestele luuletajat tegema. ja siis ma muidugi selle pihta helistasin Evelinile, kes muidugi vehkis verbaalselt kätega ja keeldus kaasa tulemast, ehkki ma tahtsin talle öelda, et ega siis luuletajad ei hammusta. tegelikult läks asi lõpus vägivaldseks küll, aga sellest hiljem.

muidu mul oli täna produktiivne päev, sest ma värvisin mööblit ja väga sheff tuli tegelikult välja. kui vajalikku mööblit poes ei müüda, tuleb ise teha. kuna ma värvisin seda mustaks (poodides müüakse musta värvi mööblit nagu tõeliselt vähe), siis vahepeal oli väga goth tunne ja ma oleks äärepealt hakanud Bauhausi kuulama. aga ma talitsesin end.

aga kuna te nüüd kõik tahate teada, mismoodi luuletajad vägivaldseks lähevad, siis okei. alguses oli tore. Jürgen Rooste ja fs toodi Pärnu rahvale näha kui eesti luule kaks absoluutselt tippu (refereering Kivisildniku blogist). siis need tipud lugesid oma luulet, mis muidu oli tore ja puha, ma polnud Roostet elu sees lugenud, ma kahtlustan, sest et ma pole muidu siuke suur eesti luule lugeja, ehkki ma olen juba hea hulk aega fs-i ilge fänn. a siis tuli kohale Marko Mägi, kes oli väga sügavas joobes ja kippus kangesti lällama ja lõpuks ei lasknud üldse kellelgi rääkida ja siis läkski asi vägivaldseks peale hoogsat röökimist, ehk siis Rooste viskas ta sõna otseses mõttes välja. jube koomiline oli muide. ja kui ma lõpuks ära läksin, siis räuskas see Mägi kuskil seal eemal pargis pimeduses edasigi (oli vist sellisest karjuvast füüsiliselt vägivallast veits nördinud). see oli mu meelest eriti koomiline.

ja KÕIGE koomilisem oli minu meelest see, kuidas päris alguses luges Rooste ühe luuletuse luuleõhtust, kus purjus tegelane lavale räuskama kippus. mis oli kas täiesti prohvetlik, või oli kogu asi lavastatud.

a muide, ma jään oma väite juurde, et luuletajad ei hammusta.

k.