ma vaatasin ükspäev igavusest Youtube’ist Dir en g…
ma vaatasin ükspäev igavusest Youtube’ist Dir en grey videosid. või noh, nii minutikese igast uuemast videost. ärge kellelegi öelge. ma rohkem ei tahaks isegi kommenteerida, ambivalentsed tunded tekkisid. kunagi mulle kohutavalt meeldis see bänd. praegu on minu meelest saast ja tekitab piinlikkust. üle minuti ei viitsinud ühtegi lugu kuulata. püüdsin mõttes kokku arvata, kui palju mul on vanadest aegadest jäänud plaatidele kirjutatud Diru videomaterjali, ei osanud arvatagi. väga palju.
seoses Diruga ja seoses Silveri postitusega NINi kontserdist tekkis mul küsimus. et ma lugesin hiljuti, kuidas viimase Diru USAs toimunud laivi eel inimesed ootasid seitse tundi tänaval järjekorras. et venue’le sisse saada. see tekitas minus siirat hämmingut, sest mu mäletamist mööda ainuke ootamine, mida mina olen elus teinud, oli üks Rammsteini kontsert, kus ma pidin mingi kümme mintsi sabas seisma. isegi see oli vastik, sest talv oli ja mul polnud riideid seljas (sest ma jätsin suurema osa autosse logistilistel kaalutlustel).
ma näiteks tean, et Jaapanis on igal kontserdipiletil number ja kui uksed lahti tehakse, siis hakatakse numbreid mingite saali piirkondade kaupa välja hõikama, kes sisse saavad. nii et seal vist ei saa nii, et soojendajat ei viitsi kuulata, tulen main acti ajaks kohale. mis on ka mu meelest natuke jabur.
tööl ilmus täna stendile üleskutse kliimasoojenemise vastu lumememmesid ehitada. mida veel. mul on niigi igal pool kogu aeg nii kuradi külm ja lumest kohutav kopp ees. ma kavatsen seda lumememmede asja boikoteerida. põhimõtteliselt. kliimasoojenemine võiks vabalt tulla. kohe.
ja Rabarocki plagud on üles pandud. süda läheb sees soojaks, kui Apoptygma Berzerki suurt nime näen.
k.
hambaarstil käidud. alguses mul oli plaan hästi de…
hambaarstil käidud. alguses mul oli plaan hästi detailselt kirjutada, et mis minuga seal siis tehti, aga tegelikult tuli välja, et polegi millestki kirjutada. uni tuli peale, igav oli, kõht korises. arst puuris, kangutas ja tsementeeris nii et seda nägu. minu ainukesed kirjapanemisväärt mõtted olid tuimestussüsti tegemise ajal “misasja, SEE oli süst teie meelest???” (loe: minu meelest ta tegi ainult süstimise nägu, mina küll mingit süsti ei tundnud, aga praegu tahaks küll märkimisväärselt suuremat näo motoorikat omada) ja plommi ehitamise ajal “jeebus, mis see kõik maksma läheb”.
ma tahaks siinkohal ära mainida, et ma kardan hambaarste nii hirmsalt, et ma sain varemalt paanikahooge puhtalt sellest, kui telekast hambapasta reklaami näidati.
muidugi, vabast tahtest hambaarsti juures ikkagi ei käiks. see pealuud raputav puur on endiselt vastik ja see mulle ka ei meeldinud, et plommi lihvimise ajal nägu ja prillid vett täis pritsiti. aga muidu…. pfft.
k.
kassipilt sellepärast, et kõigile meeldivad kassi…
kassipilt sellepärast, et kõigile meeldivad kassipildid. ja katsuge te öelda, et mul ilus kass ei ole – on ju? paks ja laisk ta ju on, aga ta võib ka endale seda lubada.
tänane päev oli halb, vastik ja mõttetu. kõik oli valesti ja mu soome värdjas (sest mul on isiklik soome värdjas) helistas sadaseitsekümmendviistuhat korda. ma ei saa ta kõnesid ignoreerida ka, sest siis ta helistab mu ülemusele ja kaebab talle ära. ükskord ma ignoreerisin, sellepärast tean. ja üldse ma leian, et kui meile tuleb ükskord üks uus klient, siis ma hakkan ise key account manageriks. sest key account manager on väga lihtne olla (otsutades mu soome värdja põhjal). mingit ajupotentsiaali ega mõtlemisvõimet see positsioon ei nõua. tuleb lihtsalt osata palju lolle küsimusi küsida ja idiootseid otsuseid langetada.
vasakule ära.
k.
minu nõrkuseks ja üleüldiseks suureks needuseks te…
minu nõrkuseks ja üleüldiseks suureks needuseks terve mu eluea jooksul (hah) on kättesaamatud mehed. kättesaamatud selles mõttes, et nad on kas kuskil teises maailma otsas (nagu näiteks Ric, kellel õnnestus üldse väga edukalt täiesti orbiidilt kaduda ja aastate jooksul ka kadunuks jääda, muide väga vastik on mitte teada, kas su armas inimene on ikka veel elavate kirjas või mitte), või on nad kaugelt liiga logisevate kruvidega (nagu näiteks Victor, kes küll minu viimaste andmete kohaselt peaks resideeruma jätkuvalt Brüsselis, mis on kah tegelikult suhteliselt kaugel, aga oluliselt vähemoluline faktor kui tema kaugelt liiga logisevad kruvid), või on nad lihtsalt väga lihtlabaselt abielus (siinkohal ma enam nimesid ei nimeta, sest vahelduseks on tegemist mitte väljamaa meestega).
minu viimane nõrkus (e. kättesaamatu mees) on mu nõrkuseks olnud juba eelmisest kevadest saadik ja asi on võtnud absoluutse naeruväärsuse mõõtmed. sest et ma olen kõik see aeg olnud peast täiesti ja totaalselt armunud ja mul on sellepärast mõnevõrra piinlik.
ühest küljest oleks hea oma mõistus jälle tagasi saada. teisest küljest ega ma seda nüüd siis niiväga ei igatse ka. võrreldes näiteks Victori-ajaga on mu mõistus ikka päris heas korras. vahelduseks on päris hea suhelda (olgugi kättesaamatu) mehega nii, et su psüühikat ja mõistust hoolikalt ja tükkhaaval lahti ei lammutata lihtsalt niisama, eksperimendi mõttes. kurat, tagasi mõeldes oli ikka päris hull värk tookord. mul läks aastaid aega, enne kui ma jälle aru sain, kes ma olen. aga see selleks.
mul on ainult natuke hirm selle ees, et mis siis saab, kui kevad tuleb ja mulle paratamatult hormonaalsete mässude tõttu kõik mehed ületamatult ilusad hakkavad tunduma (nagu alati). siis ma pean küll hakkama apelleerima oma…. moraalsetele põhimõtetele, mis on juba iseenesest nii kaheldava väärtusega, et midagi huvitavat igatahes saama hakkab.
aga ma ei kurda. mulle meeldib armunud olla, olgu ta siis nii kättesaamatu kui tahes. ma püüan korralikult käituda.
k.
ükspäev tegin süüa. see on iseenesest paras nalja…
ükspäev tegin süüa. see on iseenesest paras naljakoht, sest et ma oskan teha vist täpselt kolme asja (mune keeta ja kartuleid praadida pole proovinud). aga ükspäev tegin hakklihakastet, mis on teine naljakoht, sest ma ei söö hakklihakastet. aga noh, mõtlesin naiivse inimesena, et kui ma panen sinna toorjuustu ja kidney ube ja muud tavaari sisse, et siis on hea. lõhn oli vägagi hea, sest küüslauguga ma ei koonerda põhimõtteliselt, aga maitse oli…. noh, ütleme nii, et hakklihakaste on hakklihakaste, pane sa sinna sisse mis tahad. ja ma ei söö hakklihakastet 
seda tehes tuli mulle veel meelde, kuidas mu perekond mahitas mind ühekorra tegema mingit kala-sibulahautist, mis oli nii õudne, et siiani ajab külmavärinaid peale. ise nad sõid ja kiitsid. mina ei sööks sellist asja ka siis, kui peale maksta.
üks asi, mis mul hästi välja tuleb, on oyaku donburi. aga peale mu enda ei armasta seda jälle eriti keegi.
tegelikult ma taha kunagi süüa teha, sest mulle lihtsalt ei meeldi süüa teha. ja sellepärast ma oskangi teha ainult oyaku donburit, chilli con carnet ja nüüd siis ka veel hakklihakastet toorjuustu ja kidney ubadega, mida ma püüan enam mitte kunagi teha.
k.
täna hommikul ärkasin enne kella selle vastiku tun…
täna hommikul ärkasin enne kella selle vastiku tundega, et kurk on valus ja nina kripeldab. praeguseks pole toimunud ei progressi ega regressi, kurk on endiselt valus ja nina kripeldab. ma vihkan kõige rohkem seda kohe-jään-haigeks tunnet, jääks siis juba ära, oleks selle asjaga ühel pool.
sellegipoolest käisin vapralt kangi tõstmas ja see vist maksab küll kurjalt kätte. no nii raske oli.
täna oli siis jälle see päev, mis mulle ei meeldi. mulle üleüldiselt ei meeldi igasugused napakad pühad. kristlikud pühad ja importtähtpäevad. kõige rohkem muide vihkan ma volbriöö transvaale – see on nagu korralik süljelarakas näkku kõigele sellele, millesse ma ise usun ja mida pühaks pean (sest nii uskumatu kui see ka pole, selliseid asju on ka olemas). ma ei talu, kui tähistatakse midagi, millest tähistajad ise mitte midagi ei tea. peaasi et läbu saaks ja et Port Arturi tagusel platsil mingi süldibänd mängiks.
aga tänane importpüha läks suhteliselt valutult, ainult hommikupoole ajasid närvi suhteliselt suvalised inimesed, kes ‘head sõbrapäeva’ hõiskasid. no mai tea, ma ikka igat nägu ka oma sõbraks ei pea. töökaaslasi näiteks.
k.
sattusin ootamatult huvitava diskriminatsiooni ots…
sattusin ootamatult huvitava diskriminatsiooni otsa. nimelt püüdsin ma eBayst hankida trennitegemiseks uusi riideid – kohalikud spordipoed on selle koha pealt ikka väga mannetud. mul oli vaja mingit toppi, nõuded topile olid (soovitatavalt) musta värvi ja (soovitatavalt) peenikeste õlapaeltega. firma ja materjal on mulle suht ükskõik, muidugi kogemus näitab, et Nike DriFit asjad on päris head, eriti kui higistada nii palju kui mina. peale seda kui ma olin korduvalt läbi käinud kõik mulle teadaolevad spordipoed Pärnus ja Viru Keskuses (Tallinnas), sain ma aru, et praegu on suusahooaeg ja normaalsed inimesed tegelevad suusatamisega, mitte ei tee saalitrenni.
nii et ma mõtlesin, et eBayst saab ju kõike.
siinkohal ma diskrimineeritud saingi. teate kui raske on sealt leida asja, mida sul vaja on? värv ja tegumood on olemas, firmasid vali siukest nagu ise tahad, aga mida ei ole, on suurus 6 (USA süsteemis), 8 (UK süsteemis) või S (rahvusvahelises süsteemis). ma nägin seal sihukesi suuruseid nagu 14 ja 16 ja maeiteamisveel, aga krt väikseid riideid pole olemas. UK lehel kõige väiksem asi, mis ma nägin, oli 8-10 suuruses. mis suure tõenäosusega on mulle suur.
nagu ma oleks siis maailma kõige väiksem inimene.
noh ja siis ma eile peale trenni andsin alla, läksin Rademari ja ostsin endale Shock Absorberi toodetud särgikese, musta, peenikeste õlapaeltega ja suuruses S. mis maksis umbes kolm korda rohkem kui ma elades ühegi asja eest olen nõus maksma.
kuidas see udupeen ja hirmkallis asjandus peab vastu minu riiete hooldamise rezhiimile, seda ma küll ei tea.
k.
pühapäeva õhtuks teile üks absoluutselt geniaalne …
pühapäeva õhtuks teile üks absoluutselt geniaalne laulutekst:
Oh, the moon was full
And the color of blood
The night the pirates came
To the Vampire Club
Their leader was tall and snide and slim
He looked like a gay Captain Morgan
Well, he recognized a Vampire
From his school
And he did something that was
Most uncool, he said,
“Hey everybody, see the fool in the cape?”
His name’s Bernie Weinstein
And he’s in the 8th grade!”
Fangs were flying, capes were torn
Hell hath no fury like a Vampire scorned
Number one rule in this game:
Never call one by his real name
Wigs were pulled, top hats were crushed
By pointy boots in a rush
And Boris at the bar orders a Bud and says,
“It’s just another night at the Vampire Club.”
Missi lost a fang in the ladies room
And we all laughed and called her “Snaggletooth!”
And Dee was mad cause he broke his cane
And he flushed his contacts down the drain
There was so much angst after the fight
Vlad and Akasha broke up that night
While some rivet-heads danced in a puddle of goo
That used to be “Father” you-know-who!
Well, its hard to believe but we’re still around
And when we hang out it’s allways upside down
Dressed in black from toe to head singing,
“Bela Lugosi’s still undead!”
A gaggle of goths is a peaceful site
We’d do anything to avoid a fight
But if you really want to see some gore and blood
Wait ’til the Ravers come to the Vampire Club
– Voltaire – The Vampire Club
ehkki ma kahtlustan, et selle teksti tõelisest geniaalsusest saavad aru vaid need, kellel on gootivärgiga isiklikke kokkupuuteid olnud sellisel tasemel, mida Eestist väga ei leiagi. mina, vana gootik, saan muidugi aru, mis te siis mõtlesite 
ma olen muide NII vana gootik, et ma vangutan pead alati, kui ma kuskil selliseid väikseid gootilapsi näen. aga ma alati mõtlen ka, et neist kasvavad kunagi suured inimesed. kõik ei ole veel üldse kadunud.
k.
ma olen eluaeg arvanud, et ma olen lihtsalt matema…
ma olen eluaeg arvanud, et ma olen lihtsalt matemaatiline idioot, aga nüüd ma sain teada, et sellele on nimi ka olemas.
ehk siis käib sinnasamasse patta kui düsleksia ja düsgraafia…
ja sellel on igasuguseid huvitavaid sümpomeid, minu puhul näiteks:
# Inability to tell which of two numbers is the larger. (või siis pigem ma ei tee vahet, kas number on 584 või 845 või midagi muud. kui te kuulete, et ma omaette pobisen, siis ma jätan kõla järgi meelde, mis järjekorras need olema peavad.)
# Difficulty with everyday tasks like checking change and reading analog clocks. (raha lugeda ja rahaga arveldada ma ei oska, samamoodi ei osanud ma kuni keskkoolini vaadata seieritega kella ja praegu oskan vaadata ainult sellist, millel on numbrid peal. kriipsudega kell ei ütle mulle midagi).
# Inability to comprehend financial planning or budgeting, sometimes even at a basic level; for example, estimating the cost of the items in a shopping basket or balancing a checkbook. (nagu öeldud, rahaga arveldada ma ei oska. ma olen püüdnud oma sissetulekute ja väljaminekute üle arvet pidada, aga….. jah. ma ei saa siukstest asjadest aru.)
# Difficulty with times-tables, mental arithmetic, etc. (korrutustabelit ma peast ei tea, muide. a kes tänapäeval teakski?)
# Difficulty with conceptualizing time and judging the passing of time. (höööööööh. ajataju. puudub. täiesti. selles mõttes, et ma ei oska arvata, kas mingi sündmus leidis aset eelmisel aastal, viis aastat tagasi või millal siis.)
# Problems differentiating between left and right. (sellest ma võin anekdoote rääkida, eriti autokooli sõidutundidest. tantsuõpetajatel ka paluks vältida väljendeid nagu parem jalg või üle vasaku õla. )
# Having a poor sense of direction (i.e. north, south, east, and west) and may also have trouble still even with a compass. (ma olen ära eksinud näiteks metroos. ja olles 26 aastat elanud Pärnu linnas, ei tea ma suvalisest Rüütli tänava poest välja tulles, kuhupoole ma minema pean. siis ma ukse pealt vaatan, kummal pool hotell on. selle järgi tean.)
# Difficulty navigating or mentally “turning” the map to face the current direction rather than the common North=Top usage. (ärge mind kaarti lugema pange. suunataju ei ole.)
# Having difficulty mentally estimating the measurement of an object or distance (e.g., whether something is 10 or 20 feet away). (mulle meeldib, et aegajalt tuleb hinnata auto paiknemist mingist asjast, et 5 meetrit ristmikust jms. jee rait. huvitav, kas liikluspolitseile läheks selline diagnoos läbi? ma pigem väldin lihtsalt olukordi, mis eeldavad hinnangulisi kaugusi)
# Inability to grasp and remember mathematical concepts, rules, formulae, and sequences. (matemaatiline idioot, noh.)
# Difficulty keeping score during games.
# Difficulty with games such as poker with more flexible rules for scoring.
seda on mõnes mõttes raske selgitada, sest et kuidas sa ikka ütled, et sa oled 26-aastane ja kõrgharidusega, aga sa ei oska kella vaadata või et sa ei tee parema ja vasaku poole vahel vahet…. rääkimata siis numbritest, mis pole mu sõbrad.
ma hakkasin selle peale mõtlema, kuna mul on tööl vahel vaja arvutada mingeid asju. mitte kokku liita, aga arvutada jääke ja muid selliseid. kurja vaeva nägin, aga tulemust ei saanud. õudne hakkas.
ja olles lõpetanud humanitaargümnaasiumi humanitaarklassi, siis jah, matemaatika tõesti ei kuulunud nende ainete hulka, milles ma eriti edukas oleks olnud. ma mäletan liigagi hästi, kuidas ma aastate kaupa kõiki kontrolltöid mitu korda tegin….
k.
iga naine teab, et olgugi riidekapp riideid täis, …
iga naine teab, et olgugi riidekapp riideid täis, selga pole ikkagi mitte midagi panna.
iga melomaan teab, et olgugi muusikafolder 16 gigabaiti ja ligi 2700 faili, kuulata pole ikkagi mitte midagi.
16 GB ja 2700 faili, anna jumal kannatust, ja sellele ju lisandub veel füüsiline plaadiriiul ka. kusjuures ma arvan, et mul on jumala vähe muusikat. tegelikult ka. seda ON ju vähe?
oi ma valetan praegu nii, et suu suitseb. ma unustasin arvestusse lisada plaatidele kirjutatud mp3-ed. nüüd ma küll ei julge arvata, palju mul TEGELIKULT muusikat on.
aga muidu tänane päev on greatest hitside päev. Oomph!i ‘Delikatessen’ ja Apoptygma Berzerki ‘Sonic Diary’. nämm.
k.
