olen sunnitud tunnistama, et No-Big-Silence’i uus album “Starstealer” on äärmiselt salakaval. ei ole nagu eelmine, “War In Wonderland”, mis lajatab oma fantastilisusega kohe lagipähe ja kümnest loost kaheksa on instant hitid (kaheksa sellepärast, et üks oli hitt juba aastaid tagasi ja teine on siuke kahtlane lugu, noh igal albumil on ju üks selline). ei, Starstealer annab end kätte alles mitmenda-setmenda kuulamise järel. või on minul tänapäeval väga pikad juhtmed lihtsalt. ega ta alguses ka ju halb ei tundu, seda nüüd küll mitte. tundub selline… kummaline. et vaja veel ikka kuulata, enne kui arvamust hakkad formuleerima – ja siis ühel hetkel avastad, et see plaat on täiesti ootamatult imbunud sulle mitte enam naha alla, vaid otse luuüdisse. põmm. kõik.
nii et No-Big-Silence ei kuulu (õnneks) nende bändide hulka, kelle esimesed kolm albumit on head ja edasi läheb perse. mulle tundub, et nende puhul läheb asi kogu aeg ainult järjest paremaks. ja vot seda ma pean ka ütlema, et kui NBS ühel heal päeval peaks laiali minema, siis ma oleks tõsiselt kurb. ausalt.
aga uuest albumist veel – loodan, et ka laivis avab see plaat end varsti täies mahus. esitluskontserdil päris sellist tunnet ei tekkinud, sest vanad head hitid kippusid uusi lugusid natukene varju jätma. aga ma arvan, et see kõik muutub.
seda ma mainisin vist juba varemgi, et uus plaat on olemuselt väga küberpunk mu meelest – puha selline külm ja metalne. sõjajärgne imedemaa. tugevalt kitarripõhine, aga siiski külm. mis mulle iseenesest väga meeldib. ja loomulikult ma ei saa mööda minna faktist, et Crami tekstid on jätkuvalt väga lemmarid. ma ei tea, kuidas ta seda teeb, aga NBS on juba palju aastaid üks mu lemmiktekstidega bänd. (ja ma reeglina panen tekstidele väga suurt rõhku, professionaalne kretinism ilmselt).
aga kui nüüd tüdrukutest rääkida, siis WiW kaanetüdruk oli ilusam kui Starstealeri oma – naiste puhul ma ei oska käte paljusust just põhjapanevaks argumendiks pidada XD
k.
