ilmateade lubas koledaid asju, vihma ja äikest ja ma ei tea mida kõike veel. kuna plaan oli jala koju minna (loe: jala pool tundi bussi peale jalutada), siis võtsin targu vihmavarju kaasa. selleks ajaks, kui ma koju hakkasin minema, paistis mõistagi päike. päris palavalt, tundus mulle, lõppeks olid mul ju teksad jalas ja korralik villane kirivöö ümber köidetud.
tegelikult peaks ma minema tarkusehammast välja tõmbama, aga ma ei julge.
k.
ma ei hakka kirjutamagi, et ma ostsin endale uued kingad. empiiriliste mõõtmiste tulemusena sain teada, et olen nendega 183 cm pikk. vaat mis ilusad kingad naisterahva jaoks tähendavad.
k.
maailm on teinud mingisuguse ringi, millegi ümber, ja jõudnud mingisse punkti, kus ta juba olnud on. ma nimelt ostsin endale retuusid. mul olid viimati retuusid… kusagil üheksakümnendate algusepoole. pärast seda olen ma kirglikult retuuse vihanud. aga no igati loogiline on, et nad ju ühel hetkel peaksid varsti jälle moeajaloo hämarusse vajuma, nii et minust oli ka väga loogiline samm need endale osta. samalaadse loogikaga olen ma elu jooksul endale soetanud platvormkingad (väga mugavad, ehkki kuuesentimeetrise talla peal), Kangoli tagurpidise soni (nagu nähtud filmis Jackie Brown, nii et see võis tol hetkel isegi veel moes olla), ja muidki kummalisi asju.
sellest blogist jääb ilmselt mulje, et ma ostan endale kogu aeg ohjeldamatult asju. vahel mulle tundub see endale ka nii. eriti arvestades fakti, et need asjad on reeglina ka väga kummalised. aga kuna ma kirjutan tavaliselt iga ostu kohta ka postituse, siis nii hull see vast ka ei ole – mulle endale jällegi tundub.
k.
võtsin vastu otsuse stiilis nui neljaks.
et sügisest lähen kõhutantsu trenni. eelmisel sügisel oleks äärepealt läinud, mõtlesin ümber ja nüüd olen seda juba aasta otsa kahetsenud. mis sitasti, see uuesti. ja gothic bellydance on eraldi stiilina ju täiesti olemas 
k.
mis juhtub valgenahalise gootikuga, kui ta päikese kätte satub?
täpselt sama, mis kõigi teistegagi. *
eile polnd veel häda midagi, täna juba siit-sealt sügeleb. ise mõtlen, et kui loll saab inimene olla? mis loogika ajab oma nahka päikese käes pruunistama? ma ei saa sellest aru. aga mingi põhjamaine instinkt paneb selliseid lollusi tegema. mul on kaks meditsiinilist põhjendust, miks ma ei tohiks üldse päikest võttagi. ja muuseas, kas te teate, mis värvi lähevad päikesepõletuse saanud värsked armid? erkroosaks, vot. armid saavad põletuse kordades kiiremini, kui terve nahk.
k.
(* – parafraseering X-Meni esimesest filmist: “Do you know what happens to a toad when it gets struck by lightning? The same thing that happens to everything else.”)
tuulise ilmaga on taevas sellised asjad. mere kohal.
(lohesurfarid. käisin tänagi rannas, nagu näha.)
k.
teooria “lähme Valgeranda, seal on vähe rahvast” ei pidanud absoluutselt vett. samas oli seal siiski rahvast ilmselt vähem kui Pärnu rannas (Delfi andmetel 20 000 inimest). muuhulgas olid kohal ka rullnokad, kelle lahtise auto võimsast stereosüsteemist kostis lakkamatu tümisev helitaust. pleilistis oli umbes viis erinevat lugu. neid sai siis ikka korduvalt kuulata. ja ma tahaksin siinkohal rõhutada, et kuna ma kuulan ka ise palju elektroonilist muusikat, siis ma suudan tõesti ka tavaträna puhul erinevatel lugudel vahet teha, ja neid lugusid oli tõesti maksimum viis. kaks olid tõsi küll Eminemi viimaselt plaadilt. nii et oleks võinud hullemgi olla.
rannarahva kombed on tänapäeval kummalised. no ei kiida ma heaks seda autoga rannaliivale parkimist ja pidevat helireostust. tunnen end muidugi vigiseva vanamutina, aga mis teha.
k.
järgisin täna rahulikult sellesuvist moenõuannet (etno jms) ja panin teksadele rahvariidevöö peale. mitte küll traditsioonilisel moel (no aegajalt tahaks näiteks pissil käia), aga lahendasin olukorra siiski ilma sõlmeta. I have my moments.
on hea omada kappi, kust saab suvalisel hetkel võtta ilusa mitmemeetrise rahvariidevöö. neid on seal veel. puhas, 100%, mamma tehtud käsitöö. mamma oli mu isa ema, kes selliseid asju minu meelest täiesti muuseas tegi – kui ma väiksem olin, siis olid mul tema tehtud Lihula rahvariided. Lihula omad sellepärast, et tol ajal polnud triibuseelikuriiet kuskilt eriti võtta ja Lihula seelik on see tikitud lilledega, seda andis ise teha.
mu vöö ei tekitanud nüüd just otseselt furoori, aga pilke püüdis küll.
k.
olen emo ja kuulan lakkamatult 30 Seconds To Mars’i. emo olen sellepärast, et kõik puhkavad ja mina olen ainus loll, kes tööl peab käima. ja mu töö ei ole üldse lõbus. sest kõik puhkavad. ja nii edasi.
emotsemist soosib ka see, et kõik eelpoolmainitud bändi videod on siuksed, et Jared Letol on nii vinge must silmameik, et juba puhtalt sellise asja nägemisest ma lähen emoks. vaadake ise, kui ei usu:
ja seda ma tahaks ka teada, miks mul on meeletu uni absoluutselt kogu ärkvelolekuaja, välja arvatud siis, kui ma põhimõtteliselt magama peaks? päevake sellist jama veel, ja ma hakkan Tyler Durdeniga sügavmõttelisi vestlusi pidama.
k.
leidsin täna nii mitugi asja. esiteks ümberkolinud kohaliku ökopoe. mitte et ma oleks hakanud seda otsima jumala valest tänavaotsast, eksole. no ma teadsin, et on Kuninga tänaval. hakkasin siis ühest otsast minema, pood kurivaim oli hoopis teises otsas. õnneks väga pikk tänav ei olnud. poest leidsin kookosõli. jess. ma nüüd tahan näha, kas mu juustega juhtub mingi ime (miks ma arvan, et tegelikult ei juhtu?).
lisaks ostsin tahvli õietolmushokolaadi. ilgelt rõve asi. ma aegajalt satun vaimustusse mingitest kohalikest ökotootjatest, iseenesest väga tänuväärt asjad ja puha. aga minust oli ülimalt naiivne arvata, et kui mulle absoluutselt ei maitse mesi, taruvaik ega muud mesinduse produktid, siis võiks see õietolmutahvel mingi erand olla. ei olnud.
ja lõpuks leidsin, et isegi suvel on väga ohtlik kanda selliseid riideid, mis vöökohas omavahel eriti hästi kokku ei saa. kui istuda tööpäeva lõpus autosse, mis on päev otsa päikese käes seisnud, siis on reaalne võimalus saada katmata alaseljale põletushaavad. eriti kui auto on nahkistmetega. vat nende nahkistmete võlust mina aru ei saa. suvel on kuumad, talvel külmad. kuidagi nilbevõitu niikuinii kogu aeg. õnneks mu enda autos neid ei ole.
k.
