ma tean, et ma pole teinud ühtegi laulupeo teemalist postitust, nüüd ma siis teen. ainult selleks, et öelda, et ma ei tea sellest mitte kõigevähematki. ma pole ühtegi korda seal käinud ja ma pole ühtegi korda seda telekast ka vaadanud. ühel korral olen näinud rongkäiku. juhtusin samal hetkel pealinnas olema. kogemata. ma ei teadnudki, et selline asi toimub.
kooris laulnud olen ma… kaks aastat? vägagi vastumeelselt ja täiesti käsukorras. algklassides. juba tol ajal teadsin ma väga hästi, et ma viisi ei pea ja laulda ei oska. ja juba tol ajal olin liiga tühm, et autoriteetidele vastu vaielda. õpetaja käsk ju. koorilaulu kui sellist ei salli siiamaani, sellest ka minu totaalne ignorantsus laulupidude suhtes.
kultuurijuttu jätkates – Pärnu suvi tähendab automaatselt ka kahte asja. Pärnu filmifestivali ja näitust “Mees ja Naine”. kahjuks pole mul aega ainsatki filmi kohapeale vaatama minna, aga no telekas näidatakse tegelikult mind huvitavad filmid laias laastus ära ka. ainult paar keharituaale käsitlevat filmi on sellised, mida veel näha tahaks, aga tööinimesed peavad ju tööl käima. näitus on õnneks terve suvi üleval.
k.
