puhkus sai läbi ja eile läksin tööle tagasi – issand, kui jube. ma olen jätkuvalt veendumusel, et töötegemine ei ole inimese normaalne seisund. eks see muidugi sõltub ka tööst. mind jätab mu töö iseenesest täiesti külmaks (ma ei arva, et sellest maailm paremaks muutub või et ma sellega kellelegi midagi head teen), ja mul puudub loomupäraselt igasugune huvi industriaalse tööstuse vastu. industriaalmuusika, see on iseasi, aga tootmisvaldkond ei ole minu cup of tea. miks ma seal juba üheksandat aastat töötan, on hea küsimus. igatahes eile tervitasid mind tavapärased 1300 lugemata e-kirja ja uue kliendi audit. esimesel tööpäeval. kuna mu kognitiivsed võimed olid allpool igasugust arvestust, siis ei oska isegi kurta selle üle.

täna hakkas mulle juba vaikselt tunduma, et ma isegi jagan mõnest asjast natuke matsu.

muuseas eelmisest nädalast on mul ka oma auto. täiesti oma. liising sai nimelt läbi. auto omaniku vahetuse registreerimine maksis 52 eurot. ajuvaba.

aga homme lähen üle väga pika aja jälle trenni ja üle veel väga pikema aja ootan ma seda täitsa õhinaga. paistab, et kolmekuuline paus oli katuse paigalekinnitamiseks vajalik tõesti.

k.

kuivõrd ma läksin eelmisel esmaspäeval tagasi tööle, siis akuutse ajusurma tõttu on blogimine äärmiselt piiratud.

vabandame.

k.

kuidas töötada kontoris, mille temperatuur on 32 kraadi?

- pane selga nii vähe riideid kui sündsustunne vähegi lubab. minu sündsustunne on suvepuhkusel. käin ringi mingisuguse ülilühikese seeliku ja erinevate tanktoppidega.
- võta jalast ära kingad – paljajalu käimine on mõnus. mina käin juba pikemat aega paljajalu.
- millalgi päeva peale mine tualettruumi, võta särk seljast, tee see külma veega märjaks, vääna suurem vesi välja ja pane särk selga tagasi. jube hea.
- ära lase end häirida faktist, et paljasjalgsus, ultraminiseelik ja märja t-särgi show ei sobi idee poolest kontorisse. idee poolest ei tohiks töökoha temperatuur ka nii kõrge olla, nii et vahet pole.

aga ei, suvi on äge. mulle meedib.

k.

jube hea, kui on olemas blog, kuhu saab ajalooliselt ebaolulisi seiku üles tähendada:

eelmisel aastal samal ajal kütsime ahju, sest nii kuradi külm oli.

eestimaa kliima on keeruline – kogu aeg on midagi viga. külm, palav, vihm, põud, mis iganes. sellist ilma pole siinmail olemas, mis HEA oleks.

tegelikult mulle kuumus meeldib. ma olen väga suur soojaarmastaja nimelt. aga mis mulle EI meeldi, on see, et ma pean 30-kraadises kontoris tööd tegema. ma võin vabalt istuda 30-kraadises aias ja õlut juua, näiteks, ja ma ei kujuta ette tegevust, mis mulle hetkel ahvatlevam tunduks, aga selle temperatuuriga tööd teha on nigelavõitu. ja üleüldse, kontor on mu töökoha kohta veel hästi öeldud. meil OLI kontor. special kontoriruumides. aknad olid. uksed. seinad. toakaaslaste juttu oli kuulda. telefoniga sai rääkida. üksteise laudadest mahtus mööda minema. isegi konditsioneer oli! ja radikad! ilus elu oli ühesõnaga. ühel kenal kevadisel päeval kästi asjad kokku pakkida ja ära kolida. uueks asukohaks hiiglasliku tootmishalli serv, armulikult mingi vaheseinaga eraldatud kah. liikuda saab külg ees ja üks korraga, muidu ei mahu. tootmishallis toodetakse väga mürarikkalt erinevaid huvitavaid asju, muuhulgas sõidavad mööda ka tõstukid ja roklad. lauanaabriga suhtlemiseks peab karjuma, ja kui parasjagu rokla mööda sõidab, siis peab mitu korda karjuma, sest ei kuule. ma läksin ükskord pärast tööpäeva reede õhtul rockfestivalile ja kõrv kohe puhkas, nii vaikne oli. no ja muidugi see 30 kraadi sooja ka veel. need faking 2 meetrit kõrged vaheseinad tekitavad mingi omapärase koridori, kus on kaks varianti: a) mitte üks õhumolekul ei liigu või b) ilge tõmbetuul on. millest see sõltub, pole ma veel aru saanud. praegu muidugi tahaks, et tõmbetuul oleks. a tutkit brat. praegu on saun. niiske, palav ja lämbe. et ikka hästi halb oleks inimestel tööd teha.

naljanumber eraldi on muidugi veel see, et alates 1. juulist on mul uus amet. võimalik, et lausa ametikõrgendus. mida ma täpselt tegema peaks, selles pole ma veel päris kindel. aga kahtlemata läheb mu elu veel põnevamaks. võimalik, et isegi koosolekuid tuleb juurde! sellest oleks ainult rõõm. viis tükki ühes tööpäevas ongi ilmselgelt vähe.

k.

mul on järgmisel esmaspäeval tööl 5 erinevat koosolekut.

uus madaluse tase on see, et see isegi ei üllata mind enam.

k.

ma reeglina ei kurda palavuse üle (sest mulle meeldib see), aga teatud asjad selle juures käivad närvidele küll. näiteks selline umbne palavus, nagu meil tööl on. olen kaks nädalat istunud teises kontoris, mis asub tootmishalli servas. plekikarp, aknaid pole. temperatuur 31 kraadi. temperatuur niiväga ei kotikski, kui vaid midagi hingata oleks. kahjuks hapnikku peetakse meiesuguste valgete neegrite jaoks liigseks luksuseks, sest selles plekikarbis pole vist ainsatki auku, kust seda sisse võiks tulla.

muidugi kui õues on siuke pidev äikese-eelne olukord ja eelmisest vihmast niiske ka, siis ongi troopika. täna näiteks. eriti palav nagu polnudki, aga lisame siia ühe tantsutrenni ja rohkem polegi vaja. higistasin nii jubedalt, et sall kleepus õlgade ja selja külge kinni, kuhu aga vastu puutus ja keeldus graatsiliselt lendlemast. siis proovisin vahelduseks ka paljajalu tantsida, aga siis kleepus põrand jalataldade külge kinni ja ütleme nii, et tasakaal pööretel polnud just kiita.

aga muidu ma olen ikka väga rahul, et suvi tuli.

k.

elu on sitt.

tööd on üle pea.

palka kärbitakse 8%.

kontori temperatuur on 31 kraadi.

hakkan jooma, reede õhtu.

side lõpp.

k.

mul on tunne, et ma saan enda kontole veel ühe huvitava teate, mida klientidele edastada – seekord siis tarnete hilinemine vulkaanitolmu tõttu…

(nagu selles postituses kirjutasin, on mu kontol juba õhkulennanud kaubalaev ja jääle maandunud lennuk.)

k.

ärge seda kodus tehke

5S housekeeping on kontseptsioon, mis nagu väga paljud teised absurdsed asjad on välja mõeldud Jaapanis. põhimõtteliselt ei ole selles midagi halba, ja on teatud määral loogiline, et igal asjal on oma koht, aga hulluks ei saa siukse asjaga ka minna. kahjuks tavaliselt siukste asjadega just hulluks minnaksegi. allolev pilt ei ole mingi nali, vaid näpatud 5S koolitusprogrammist ja peaks põhimõtteliselt näitama, milline peaks olema 5S kontseptsioonis teostatud töölaud kontoris.

sinised raamid on märgistusteibid, mis tähistab iga asja ‘õiget kohta’.

kas asi on ainult minus, või meenutab see kellelegi veel stseeni filmist Equilibrium?

(6:05 pealt hakkab see stseen, mida ma silmas pean)

k.

aegajalt esineb mu töös põnevaid hetki. näiteks on mul olnud au teatada tähtsale svenssonite telekommunikatsioonigigandile (edaspidi tuntud ka kui klient), et nende toodete tarne viibib, kuna toodete koostamiseks hädasti vajalik materjal lendas koos Hiinast teel oleva kaubalaevaga kuskil Jeemeni kandis õhku. ja siis eile oli mul au teatada sellelesamale kliendile, et nende toodete tarne viibib, kuna toodete koostamiseks hädasti vajalik materjal hädamaandus koos kaubalennukiga Ülemiste järve jääle. kui esimesel juhul oli seis veidi nukram (ehk siis seda materjali me kätte ei saanudki), siis lennukist äkki isegi veel saame. aga mu lemmik oli kahtlemata see, kui ühele teisele kliendile (tähtis soomlaste telekommunikatsioonigigant) oli tarvis teatada, et nende tellimus läks pärast meilt väljasaatmist kõige kaduva teed ehk siis rööviti kusagil Läti bensukas rekkast lihtsalt ära.

ega mul muidu ka tööl igav ei ole, aga ma lihtsalt ei saa teile sellest kõigest kirjutada. ehkki väga tahaks. te ei usuks eluilmas, et demokraatlikus läänemaailmas selliseid asju juhtuda saab.

k.