pole tükk aega midagi kirjutanud. põhjus lihtne. mul lihtsalt pole midagi kirjutada. elu möödub tavapärasel marsruudil töö-trenn-kodu ja ongi kõik.
trennist niipalju, et vahetasin spordiklubi ja peamiselt tegelen udupeene nimetusega asjandusega Nike Rockstar Workout (NRSW). stiiliks nu-soul. minu jaoks muidugi ulme, selles mõttes, et ma teadupärast ei jaga sellistest muusikastiilidest ainsatki matsu. aga polegi vaja. ma oskan oma käsi-jalgu liigutada ükskõik millises rütmis, kuidas aga vaja on.
aga laupäeval läheme Eveliniga pealinna Clawfingerit kaema. vahel juhtub, et ka meiesugused vanainimesed kooserdavad kodust välja.
aa, muide, Liisi sünnipäev oli ka vahepeal ja mul tekkis kange tahtmine nende juurde sisse kolida, äkki ma saaks siis kogu aeg nii hästi süüa. Liis on nimelt süüdi suht karmis inimsusevastases kuriteos, nimelt olen ma juba kaks korda söönud tema tehtud pastat (just nimelt ISEtehtud pastat!) ja olgem ausad, pärast seda nagu poemakaron suht enam ei eruta. ja ma tahaks siinkohal mainida, et ma olen (olin) inimene, kes siiralt armastab kiirmakarone.
k.
… seoses töökoha uue söökla avamisega. eile juhtus isegi selline imeasi, et mina, kes ma tavaliselt pool tundi peale suurt söömakorda külmakapi vahet käima hakkan, ei jõudnud peale kella poole kaheteistkümnest lõunat enam üldse midagi süüa. ainult ühe pistaatsiajäätise ja testkoguse uut Kalevi valget shokolaadi (kookose ja jõhvikatega). testkogus shokolaadi on noh umbes pool tahvlit. muide, see shokolaad on täitsa hea, ehkki ma poes arvasin, et eks ta üks paras porno on.
koormustestil on jätkuvalt käimata, see-eest aga on tekkinud oluline laienemine kuskil selja lailihase piirkonnas. või oli tegemist kõverpeegliga. avastasin, et ühes Pärnu spordiklubi riietusruumis on sellised peeglid, mis kehakuju oluliselt laiemaks teevad. iseenesest hea turundusnipp, siis tibid käivad usinamalt trennis. aga seda selja-asja ma pean täpsemalt uurima, sest laiem ülaselg oleks igati positiivne nähtus.
k.
andsin eile oma loomalikule kirele järgi ja vaatasin superstaari-saadet. esimest ja viimast korda. viimast sellepärast, et rohkem pole mõtet. loomaliku kire objekt hääletati välja. kurp. 
oleks igas saates nii lõpmata ilusaid poisse, ma vaataks telekat kohe hulga rohkem. sama jabura näoga, kui eile. võite ette kujutada, mis ilme mul näol oli Taavi laulmist vaadates. mul oli kohe hea meel, et keegi mind ei näinud.
k.
omaenese tervise huvides panin praegu pintslisse tahvli tumedat shokolaadi tshilliga. väga vaimustav kombinatsioon. ükskord ma juba avaldasin kestvaid kiiduavaldusi inimesele, kes pani kokku shokolaadi ja piparmündi. nüüd ma tahaks avaldada kestvaid kiiduavaldusi inimesele, kes pani kokku shokolaadi ja tshilli.
kui nüüd muidugi loogiliselt mõelda, siis mu kiiduavaldused on hiljaks jäänud, sest need geeniused mõistagi olid maiad. või asteegid. mul on selle koha peal kerge mälulünk. aga ilmselt siiski maiad. shokolaadi nimest järeldades.
nii et au tsivilisatsioonile, mis lisaks tänase päevani deshifreerimata kirjasüsteemile, nulli leiutamisele ja keele augustamise traditsioonile on osanud välja mõelda ka tshilliga shokolaadi. kui need muidugi asteegid ei olnud.
ma muide nägin hiljuti juppi mingist dokumentaalfilmist, kus terve küla tuli kokku ja sooritas kollektiivselt ägedaid asju pikkade teravate varrastega ja teravate metallkonksudega. ma kahjuks ei mäleta, kuskohas see umbes võis olla, aga ära said tehtud nii cheek skewering kui pulling (üks mees vedas igavese piraka laadungiga vankrit lausa).
k.
ma leidsin piparmünditükkidega Fazeri shokolaadi!!!!!
tegemist on maailma parima shokolaadiga, mida minu teada Eestis ei müüdud, aga Pärnu-Jaagupi tankla poes ometigi oli. nüüd on siis kaks varianti. et see kas tuuakse poodidesse ka müügile või ma hakkan iga natukse aja tagant Pärnu-Jaagupisse shokolaadi järele sõitma.
k.
