Esileht > Uncategorized > Rakvere lihakombinaadist, võõrtööjõust ja sellest, kuidas palk on alati liiga väike

Rakvere lihakombinaadist, võõrtööjõust ja sellest, kuidas palk on alati liiga väike

Ma küll eriti uudiseid ei kuula, vaata ega loe, aga no päris kivi all ma ei ela ja Rakvere lihatööstuses toimuvaga olen ma laias laastus kursis, täna lugesin lausa lehest pika artikli selle kohta läbi. Teema nimelt huvitas mind.

Ma töötan ka ise ühes tootmisettevõttes ja olen selles ettevõttes töötanud juba varsti 15 aastat. Selle 15 aasta jooksul on nähtud kõikvõimalikke erinevaid aegu ja inimesi, näiteks on see konkreetne tehas kasvanud selle aja sees umbes kuus korda suuremaks ja kontsern, kuhu see tehas kuulub, laieneb umbes nagu universum. Ja ma arvan, et ma olen ära näinud vist nüüdseks juba kui mitte enamuse, siis vähemalt suure osa kõikvõimalikest probleemidest, millega üks tootmisettevõte päevast päeva tegelema peab.

Rakvere lihakombinaadi töötajad korraldasid (ebaseadusliku) streigi, et protestida madala palga, kehvade töötingimuste ja muu juhtkonna ebarahuldavate tegevuste vastu (kui ma õigesti aru sain, lasti mõned väga pikaajalised töötajad varrukast raputatud põhjuste tõttu lihtsalt lahti). See kõik on peaaegu meilgi kunagi läbi tehtud, streigini küll asi ei läinud, aga riikliku lepitajani küll. Olid palgakärped, olid näidispoomised (loe: vallandamised), ülehelikiirusel tekkis ametiühing, ja nii edasi. Rahulolematus ja konfliktid kestsid aastaid, niikaua kuni juhtkond lihtsalt vahetus. Üks asi, mida need 15 aastat seal firmas mulle on õpetanud, on see, et absoluutselt kõik on ajutine, vähemalt meie ettevõttes, kus tegevdirektorite lepingud ongi 2-3 aastat ja mitte pikemad. Aga igal direktoril tuleb ikkagi jätkuvalt tegeleda sisuliselt ühe ja sama probleemiga – iga töötaja leiab, et tema palk on liiga väike.

Meie tehases ei ole kõrged palgad. Ma olen suhteliselt kindel, et tootmissfääris üleüldse tegelikult ei ole kõrged palgad, sest kõrge palk tootmissfääris lihtsalt ei ole loogiline. Ma küll ei ole mitte mingit tootmisega seonduvat asja kusagil õppinud (ma olen üldse sügava humanitaarharidusega) ja seega ma ei oska neid asju eriti targalt seletada, aga no see lihtsalt ei saa loogiline olla. Iga tehas toodab tooteid, eksole (nii uskumatu kui see ka ei tundu) ja ehkki erinevates sektorites on hinnakujundus erinev, siis iga toote tootmisega kaasnevad teatud kulutused ja kuna mitte ükski tehas maailmas ei ole mittetulundusühing, siis lisaks nendele kulutustele peab toote hinnas sisalduma ka kasum. Erinevus tekib siin selles, kes määrab hinna. Kui seda saab teha tootja ise (ma kujutan ette, et Rakvere lihatööstus saab seda kui mitte ise määrata, siis selles vähemalt ise kaasa rääkida, sest nad turustavad oma tooteid ise otse turule, nende toodang on consumer product), siis on see isegi hästi, sest neil on mänguruumi, mis siis, et tarbija pärast viriseb, et vorst maksab poes liiga palju. See ettevõte, kus mina töötan, toodab tavaari mitte otse turule, vaid teistele tootmisettevõtetele, kes neist omakorda midagi teevad ja neid kuhugi müüvad, seega meie toodete hinna määrab klient. Vorsti hind poes tavaliselt aja vältel tõuseb ja see on tänapäeva maailmas normaalne ja keegi ei eelda ju tegelikult, et see peaks mingil põhjusel odavamaks minema, aga meie kliendid vastupidi eeldavad, et me peaksime iga aastaga oma tooteid hoopis odavamalt müüma. Hinnasurve on päris korralik, aga kust see madalam hind võtta? Toormaterjali võid kuskilt odavamalt saada, aga ei pruugi. Elekter, vesi, küte, transport, kõik säärane läheb ka järjest kallimaks, ka tootmisettevõtte jaoks. Toote hind peab minema madalamaks, aga kulutused selle toote tootmiseks võivad hoopis suuremaks minna. Mis sellest kõigest veel väheneb? Õige, kasum. Mis on üks asi, mida sellest kasumist tehakse? Õige, töötajate palgad. No nii laias laastus.

Kasumi vähendamise vältimiseks muidugi saab näiteks optimeerida tootmist, et vähendada kõikvõimalikke tootmiskulusid, mis ei ole just otseselt toormaterjal, aga ka see on võimalik vaid teatud piirini. Lean manufacturing on hea kontseptsioon ja Toyota Kata on aukohal iga tootmisjuhi kabinetis, aga kuskil tuleb kardetavasti ka seal piir ette ja siis ei aita enam ükski kaizen sul enam kulusid kokku hoida. Näete, ühe lausega lõin illusiooni, et ma tean, millest ma räägin. Seetõttu ei saagi mu meelest olla loogiline, et tootmises oleks kõrged palgad. Kui tootmises oleks kõrged palgad, ei maksaks iPhone X mitte 1000 eurot, vaid ma isegi ei kujuta ette, kui palju (sest sellest tuhandest eurost enamus on niigi juba kaubamärk ja brändiarendus). Nii et mina isiklikult ei imesta absoluutselt selle üle, et vähemalt Eestis tööstussfääris on nüüdseks juba tavapärane, et tööjõudu tuleb sisse tuua, sest kohalik inimene sellise palga eest tööd pole nõus tegema. Olen isegi näinud seda abi- ja renditööjõudu erinevatest Euroopa ja Aasia riikidest (sõna otseses mõttes näinud, nagu iga päev tööl). Kohutavalt lihtne on öelda ja internetis kommenteerida, et tööandjad maksku paremat palka, küll siis ka tööjõudu leitakse. Jah, see väide pole vale. Aga see kommenteerija ilmselt ei anna endale aru, et siis peaks ta poes selle vorsti eest maksma kaks või isegi kolm korda rohkem. Aga no kes seda siis endale lubada saab, me kõik saame ju liiga vähe palka!

Rakvere lihakombinaadi töötajate pahameelest saan ma väga hästi aru, nagu öeldud, ma tean, mida tähendab töötada niimoodi, et pidevalt tundub, et su tööandja lihtsalt paneb sulle päevast päeva näkku. Rakvere lihakombinaadi juhtkonda nagu ka ei tahaks süüdistada, sest nagu ma aru sain, kuuluvad nemadki rahvusvahelisse kontserni ja rahvusvahelistel kontsernidel on tihtipeale komme kirjutada palganumbreid globaalsel tasandil ette. Kahjuks need numbrid ei pruugi kohalike oludega alati kooskõlas olla. Ja see palk, see palk on alati liiga väike! Istusin kord meie firma eelmise tegevdirektori kabinetis, teemaks igavene ja lõppematu “meil ei ole piisavalt tootmisvõimsust, mis me nüüd teeme” ja kui keegi mainis töötajate palgatõusu vajalikkust, siis direktor ütles, et palgatõus motiveerib inimest hetkeks ja kahe kuu pärast tunneb ta ikka, et liiga vähe saab. Mis on muidugi tõsi. Mis teisalt ei tähenda, et inimesele üldse ei peaks palka maksma või seda tõstma. Kahjuks ma ei oska sellele dilemmale ja kogu selles postituses mainitud probleemidele lahendust leida, sest kui ma oskaks, võiks ma olla Eesti kõige edukama ettevõtte juht, ma arvan. Ilmselgelt ma ei ole.

Üks kommenteerija arvas, et ma võiks kirjutada päevakajalistel teemadel. Ma siis kirjutasin.

k.

Advertisements
Rubriigid:Uncategorized
  1. E.
    oktoober 27, 2017, 2:51 p.l.

    nonäed, tuleb välja küll 🙂 jätkata!

  1. No trackbacks yet.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: