Esileht > Uncategorized > Vana läind, uus käes

Vana läind, uus käes

Lõpuks ometi jõudis kätte see aeg, mida ma juba pikisilmi ootasin. Ma tean, et on olemas inimesi, kes ootavad jõule ja aastavahetust, mina ootan iga jumala aasta hoopis seda, millal need ükskord ometi läbi saavad. Ma pole ABSOLUUTSELT jõuluinimene. Ma isegi ei oska kirjeldada, kui vähe need pühad mulle meeldivad. Tegemist on kristliku pühaga, eksole? Ma ei ole kristlane ja ma ei ole kristlusest kui religioonist sugugi mitte heal arvamusel. Ja ehkki ma püüan igal aastal enda ümber toimuvat kuidagimoodi sobitada oma isiklikku mulli ja oma usku ja tõekspidamistesse, siis on see lihtsalt väga raske. Jah, talvine pööripäev, täitsa paganlik asi küll, aga minu jaoks seostub see millegi väga vaikse, tasase ja omaetteolemisega, selline sissepoole pööratud hetk pimeduses, enne kui uus ring taas peale hakkab. See vaikus, pimedus ja sissepoole pööratus ei haaku kohe mitte kuidagi sellega, kuidas kogu muu maailm tahab tähistada ja kinkida ja rõõmustada ja mingeid kuradi tulesid igale poole toppida. Sellepärast ma olengi tavaliselt jõulude ajal üsna tige, sest see on minu jaoks kõik nii vale lihtsalt. Ja siis ootangi igal aastal hambad ristis, et see jama ükskord läbi saaks. Õnneks tavaliselt ikka saab.

No ja aastavahetus on lihtsalt selline tüütu ettevõtmine, nagu jaanipäev, kus KÕIK nagu peaks hullult pidutsema ühel konkreetsel kuupäeval ja kui sa parasjagu ei viitsi, siis on see veits imelik. Mul oli sel aastal isegi kõvasti pidulisem aastavahetus kui tavaliselt, sest ma käisin esinemas ja olin väga üleslöödud, eksole (rämedalt bling egiptuse päritolu kõhutantsukostüüm, ränk lavameik, palju sädelusspreid kehal ja juustes ja muu säärane). Muuhulgas oli ka esmakordne kogemus, kuidas üks põrand saab olla nii kohutavalt libe, et isegi paljajalu oli pidev oht pikali lennata.

Ma mõtlesin küll, et kirjutan mingi eelmist aastat kokkuvõtva postituse, aga ma ei viitsi. Esiteks ma ei viitsi nii palju mõelda ja teiseks pole mul suurt midagi kokku võtta.

Kuna ma 2017. aastaks mingeid eesmärke ei seadnud, siis ei saa nende täitumist kuidagi kontrollida. Aga aasta põhipunktid:

– poolmaratoni rekordiparandus peaaegu 14 minutit
– 10 kilomeetri rekordiparandus 13 sekundit
– kuus võistlust
– 617 kilomeetrit joostes läbitud
– 260 treeningtundi kokku

Seda kõike tundub nii vähe, et imelik on selliseid asju isegi kirja panna.

Järgmiseks – ei, mis järgmiseks, selleks! – aastaks on mul suur plaan läbida vähemalt 8 võistlust, neist üks täispikk jooksumaraton. Ma olen seda maratoni vist juba liiga palju maininud, karta on, et tuleb läbi teha. Kui organism muidugi lubaba, seda ei või iial ette teada. Aga ma vähemalt üritan.

Rohkem plaane mul selleks aastaks ei ole. Ma isegi enam ei hakka välja ütlema seda, et ma tahaks suuta iseseisvalt lõuga tõmmata, sest see oleks juba kolmas aasta selle lausungiga ja kui mitu aastat võib mingi ühe ja sama eesmärgi otsas sõita.

k.

Rubriigid:Uncategorized
  1. Kommentaare veel pole.
  1. No trackbacks yet.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: