Esileht > Uncategorized > Selle aasta esimesed rekordid

Selle aasta esimesed rekordid

Läksin täna jõusaali kindla mõttega taas küki ja jõutõmbe maxi proovida. Aasta algus tähendab küll spordiklubides üht äraütlemata keerulist aega, kus paljud inimesed ühekorraga oma uusaastalubadusi täitma tormavad, aga pühapäeva keskpäeval oli olukord suhteliselt normaalne. Käisin jälle Terviseparadiisis, mis mind küll absoluutselt iga kord mingil põhjusel kohutavalt närvi ajab, aga no neil on seal kõva ja stabiilne põrand, kolm kükipuuri ja isegi tõstepõrand. Sellegipoolest on mul iga kord tunne, et ma never ei lähe sinna enam. Ma tegelikult ka tõesti ei tea, mis mulle seal ei meeldi, aga no midagi seal on. Muidu ma vist ei käiks üldse kunagi seal, aga tööandja poolt on kaart, mis iga kuu teatud summa piires seal käia võimaldab. Siis ma vahel harva käin.

Ühesõnaga, 1RM (one rep max) sai testitud nii kükil kui jõutõmbel. Küki uus max tänase seisuga 65 kilo. Ilma vööta. Kas kükk oleks võinud sügavam olla? Kindlasti. Vähemalt ma nüüd tean, mis tunne on enda keharaskusest suuremat raskust kükkida. Väga hirmus ei olnudki.

Jõutõmme läks ka oodatust paremini. Conventional ehk jalad kitsalt jõudsin 80 kilo peale välja. Sumo ma pole ammu enam proovinudki. See 80 kilo muidugi oli selline kahtlane, sest haare hakkas lahti minema ja siis ma kartsin, et see kang kukub mul üldse käest lahti ja keha hakkas selle hirmuga liikuma ja tõmbe lõpu lockout jäi ära ja ma üritasin enamvähem selle kangi jälle maha panna. Aga maast lahti ma selle siiski tõstsin. Proovisin korra veel rihmadega ka, aga siis oli juba vaim läinud ja sellest katsest ei tulnud enam midagi.

Ma muidugi päris täpselt ei tea, miks ma neid maxe üldse niimoodi proovin, aga no huvitav on lihtsalt. Kuna küki eelmine max oli 60 kg ja jõutõmbel 75 (eelmisel talvel), siis vähemalt võin ma öelda, et ma olen natukene tugevam kui eelmisel aastal (ja kaalun ise veits vähem).

Üks tore püksijutt ka. Aasta alguses teadupärast igal pool suured allahindlused ja läksin mina ükspäev Rademari, et ostaks midagi… noh, neid trenniriideid, mida mul kodus enam mitte kuhugi panna ei ole, sest mul on neid juba üle mõistuse palju. Vaatasin pükse, sest ühed musta värvi pikad retuusid kuluvad igatahes ära eksole? Vahet pole, kui palju neid juba on, onju. Mul on selline häda, et mulle õudsalt meeldivad odavad asjad ja ma ostan oma trenniriided peamiselt H&M-ist ja New Yorkerist, sest jõusaalis käimiseks on need jumala ideaalsed ja ainus asi, millega natuke ette peab vaatama, on see, et retuusid tagumiku pealt läbi ei paistaks. Muus osas on nii H&M kui New Yorkeri retuusid väga super. Enamik muide isegi ei paista läbi ja mulle istuvad need väga hästi. Aga ma mõtlesin, et kui alet pakutakse, siis äkki võiks mõne paari päris spordipoest ka osta, kasvõi jooksmiseks, sest see on tehniliselt veits nõudlikum ala. Igatahes läksin ma sinna poodi ja muidugi ega see alede ajal shoppamine mingi lihtne asi pole, sest reeglina jäävad sinna alles riided suuruses XS, millega mul pole midagi peale hakata. Suurusnumbrite teema muidugi ongi põhinali. Leidsin kaks paari retuuse, millega ma proovikabiini läksin – ühed Craft ja teised Reebok, mõlemad M-suuruses, see on selline kindla peale minek üldiselt. Need Crafti omad suutsin endale jalga pigistada suure veenmisjõu abil ainult (trenni poleks nendega vaja tehagi, puhtalt pükste jalga ja jalast ärasaamine on piisav pingutus) ja peeglisse vaadates tuli nentida, et nii läbipaistvaid pükse pole ma oma jalas veel iialgi näinud. WTF. Mul on ühed igivanad Crafti pikad jooksuliibukad, raudselt M, kui mitte S, vöökoht veits lai isegi ja läbi ei paista need ka kindlasti. Reeboki omad seevastu olid igas mõttes liiga suured ja väiksemat numbrit ma ei hakanud otsimagi, sest neil paistis totaalselt läbi pükste sisse trükitud tooteinfo, põhimõtteliselt plokk teksti ja numbreid keset vasakut kannikat. WTF vol 2. Ma ütleks, et täishind mõlemal paaril oli ikka üle 50 euro, nagu… wtf. Samal nädalal ma muide keerutasin end tükk aega New Yorkeri proovikabiinis ühtepidi ja teistpidi, jalas 9 eurot maksvad spordiretuusid, mis mulle nii hästi istusid ja täiesti squat proof olid ja mida ma ei saanud osta ainult sellepärast, et mulle eriti ei meeldinud nende muster. Siin ongi vastus küsimusele, et miks mulle odavad asjad meeldivad…

k.

Advertisements
Rubriigid:Uncategorized
  1. Kommentaare veel pole.
  1. No trackbacks yet.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: