Esileht > Uncategorized > Täitsa tõsine küsimus, muidu

Täitsa tõsine küsimus, muidu

Kui vastlakuklid oleksid saadaval aastaringselt, kas keegi tegelikult neid sööks ka? Ma kaldun arvama, et mitte. Ma pole mitte kunagi kuulnud, et keegi keset augustikuud ütleks, et “issand, kuidas tahaks vastlakuklit praegu”. Muidugi võib asi olla ka lihtsalt selles, et ma ei lävi õigete inimestega.

Ei, ma nagu otseselt ei heidi vastlakukleid praegu, aga nagu… see on sai ja vahukoor. Ja kokkuleppeliselt ühel konkreetsel noorkuu teisipäeval seitse nädalat enne lihavõtteid (krt, ma pidin kolme allikat lugema, enne kui ma aru sain, kuidas seda vastlapäeva arvutatakse) lähevad kõik inimesed selle saia ja vahukoore pärast pöördesse. Ma läksin oma kodulinna ainukesse vastavatud kohvikusse, kus olid kõik rõhtsed pinnad vastlakuklitega kaetud (no joke) ja mulle öeldi sealt, et “ma pean nüüd vaatama, kas meil vabu kukleid ka on”. Köögist ikka mõned sain. Nende ainus andestatav omadus oli see, et need olid värsked, soojad, ehtsa ja päris vahukoorega. Saia vastu mul pole kunagi midagi, aga vot vastlapäev on küll ainus päev aastas, kus ma vahukoort olen nõus sööma.

Ja olgugi, et ma vahukoort põhimõtteliselt ei söö, ei ole ma oma elus veel ainsatki vastlakuklit vahele jätnud. Kui see ei ole massipsühhoos, siis ma ei tea, mis on. Sest nagu… sai ja vahukoor?

k.

Rubriigid:Uncategorized
  1. Nell
    veebruar 14, 2018, 7:37 p.l.

    Mina jätsin sel aastal vahele. Just seepärast, et sai vahukoorega… Ja kui tekib vastupandamatu kukliisu siis teen tuuletaskuid. Seal on tasakaal paigas, õhuke krõbe saiakoorik ja ohtralt täidist, mitte suur kukkel vahukooretupsuga.

  1. No trackbacks yet.

Lisa kommentaar