Esileht > Uncategorized > Lootusetu sõltlane

Lootusetu sõltlane

Mulle tundub juba pikemat aega, et ma vist joon liiga palju kohvi ja kõikvõimalikke muid kofeiini sisaldavaid jooke. Mulle tundub ühtlasi ka, et kõige selle joomisest pole vähimatki tolku, sest ma olen endiselt kogu aeg jube uimane ja tahan ainult magada ja ma ei saa pooltest mu ümber toimuvatest asjadest kunagi aru. Ma olen enam kui kindel, et see tegelikult ongi põhjustatud mu veits arulagedast kohvijoomisest, mille teine kõrvalnäht võib kergesti olla see, et ma teadupärast magan väga halvasti ja nagu isegi aru saate, tekib siin selline huvitav surnud ring, mis on omavahel ilmselges kausaalses seoses, ainult et ma ei tea siinkohal, mis oli enne, kas kana või muna.

Kuna ma ei mäleta oma elust sellist aega, millal ma kohvi ei joonud, siis ma ei tea, kuidas oleks elu ilma kofeiinitarbimiseta. Ma ei tea, millal tavaliselt inimesed kohvi jooma hakkavad? Mõni ei hakkagi, ma tean. Aga need, kes hakkavad? Lapsevanemad, mis vanuses te otsustate, et on OK lapsele kohvi andma hakata? Ma olen oma ema käest küsinud, ta ei mäleta. Ma ise ka ei mäleta.

tumblr_p7aj9rzddt1qewacoo1_540

Aga enamvähem nii need asjad vist käivad, kuigi ma ise olen eluaeg musta suhkruta kohvi joonud ja alles viimase 6 kuu jooksul avastanud flat white’i võlud (ehk siis ma olen viimase kuue kuu jooksul joonud umbes 4 flat white’i, kolm neist Circle K ja ühe Olerexi oma). Circle K oma on parem. Praegu ma olen ise kuskil seal cold brew tasemel, ma ütleks. Lõpliku hävinguni ei ole enam palju maad.

Nüüd ma siis mõtlengi, et äkki oleks tark seda kohvijoomist kuidagi nagu tagasi tõmmata, aga… nagu… kuidas? Äkki ma suren ära või midagi?

The struggle is real.

Teine asi, mis on väga real, on uute Vanside sissekandmine. Mõnda aega tagasi halasin, kuidas Eestis ei ole müügil Vans Old Skool musti valge triibuga tenniseid, aga mul hullult oleks vaja. Ma ei julgenud neid ka kuskilt Aliexpressist hakata tellima, sest ma kartsin võltsinguid saada. Ma käin jumala südamerahuga oma fake Off White pusaga ringi (mille eest ma maksin 15 eurot, kuigi originaalide hinnad jäävad 400-500 euro kanti), aga vot fake Vanse ma kohe kuidagi ei tahaks. Õnneks halastas mulle nii universum kui Vansi maaletooja ja praegu näiteks saab neid musti valge triibuga tenniseid vabalt näiteks Sportlandist osta. Aga nende sissekandmine on nagu tõepoolest the real thing. Ja ma ei saa ka öelda, et tegu mu esimeste Vansidega oleks, aga viimased ostsin nii kaua aega tagasi, et mälestus nende algusaegadest mul täiesti puudub. Muide, ma võin käsi südamel vanduda, et mitte ükski Vansi jalats ei lähe mitte iialgi katki. Tegelt ka. Mul lagunesid isegi Dr Martensi saapad lõpuks ära, aga Vansid kestavad.

k.

Rubriigid:Uncategorized
  1. Krõõt
    aprill 19, 2018, 3:04 p.l.

    Mina hakkasin ülikooli ajal kohvi lihtsalt mõnu pärast jooma – latte siin, latte seal, aga mitte igapäevaselt. Kuskil 22-23-aastaselt hakkasin oma (praeguseks) elukaaslasega trippimas käima ning tema kõrval jäi igapäevane kohvijoomine nagu naksti külge. Praeguseks ma ütleks, et ma joon kohvi kõvasti rohkem, kui tema. Samas ma mingi hardcore sõltlane siiamaani pole, sest kui mõni päev jääb kohv täitsa joomata, siis ei juhtu sellest midagi. Tema hakkab surma suunas korisema juba siis, kui kella kümneks hommikul kangemat doosi hinge all pole.

    Vahepeal ma jätan kohvi mõneks nädalaks täitsa maha ja tunnen küll, et uni on veel parem ja näonahk lööb särama ja mida veel, aga no mõni pahe võib ju inimesel ometi olla. Pluss kohv lihtsalt maitseb kuradi hästi. 😀 Võtaks selle peale kohe ühe Starbucksi vanilla cream cold brew.

    • Klari
      aprill 19, 2018, 3:38 p.l.

      Ma olen su elukaaslase moodi, sest kui kord paari aasta jooksul juhtub, et ma ei saa hommikul esimese asjana oma pätikat juua, siis ma põhimõtteliselt suren ära. No näiteks kui ma pean minema hommikul vereproovi andma vms, siis on ikka täitsa pekkis.

  2. aprill 19, 2018, 4:51 p.l.

    mu laps pole veel hakanud kohvi jooma, ma olen suva vanuses talle pakkunud, ta pole tahtnud. ma ise endale lihtsalt enam koju kohvi ei osta, nädalas 2 tassi umbes joon ja tunnen, et alati mõjub ka, teeb erksamaks, ajab kole palju rääkima, ükskord ajas isegi nutma, ehk võimendab emotsioone.

    sinu puhul saaks maha jätta ilmselt mingi eesmärgiga. et teed endale plaani, kuidas natukesehaaval vähendad kogust ja mingi aja pärast on nii vähe, kui palju sa arvad, et võiks juua. muarust on sul päris tugev tahtejõud.
    aga ma olen kindel, et kohvijoomine on mittekunagi ärakaduv sõltuvus, mul on ikka päris suur vajadus kohvi juua, alati kui kuskil on võimalus, siis ikka üritan juua, (kohvikusse või bensukasse just väga ei kisu, aga kui kuskil pakutakse) kui kodus oleks, jooks 3 tassi päevas kindlasti, aga mind hoiabki koju paki ostmast tagasi see, et mulle meeldib, et kohv iga kord tekitab efekti, nagu narkootikum. et mul ilma on olla tavaline, aga peale kohvi on eriliselt cool. erinevalt näiteks suitsetamisest, kus vajadus on ülisuur, kui suitsu pole ja kui esimese tõmban on efekt ülivastik (uimane ja isegi tuikuma võtab), aga lihtsalt saab vajaduse ära rahuldada.

  3. aprill 20, 2018, 8:02 p.l.

    Ah, mu kommentaar läks nii pikaks, et ma pean selle asemel hoopis oma postituse kirjutama kohvist 😀

  1. No trackbacks yet.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: