Esileht > Uncategorized > Trenninädal 02.07 – 08.07

Trenninädal 02.07 – 08.07

Esmaspäev, 02.07
Läksin peale puhkust esimest päeva tööle. Kas te kujutate ette, kui keeruline on oma aju jälle liikuma saada pärast kolme nädalat mittemidagitegemist? Mul oli reaalselt terve päev tunne, nagu mu pea oleks täis roostes ja ämblikuvõrke täis hammasrattaid, mis suure vaeva ja läbilõikava kriginaga liikuma hakkavad. Läbilõikav krigin sai päris reaalsuseks töölt koju sõites, kui mu auto esiratta vahele mingi kivike oli jäänud ja seal vastu metalli kreissae häält tegi. Fun times.

Teisipäev, 03.07
Jooks 50 minutit. Jalad olid veits surnud. Üritasin vahelduse mõttes muusika asemel podcasti kuulata – ma polnud iialgi varem elus ainsatki podcasti kuulanud, ma reeglina keeldun kuulamast isegi selliseid raadiojaamu, kus juttu räägitakse (need kaks korda aastas, kui ma üleüldse raadiot kuulan). Päris täpselt ei tea siiamaani, kas meeldis või mitte. Valisin küll teema, mis mind huvitab – Põhja-Korea 😀 – aga veits kahtlane oli ikka. Peab veel katsetama selle podcasti asjandusega. Jooks muidu oli 6,96 km, keskmine tempo 07:11, keskmine pulss 137.

Kolmapäev, 04.07
Intervallid 10*2 minutit, taastumisperiood samuti 2 minutit, soojenduseks ja lõdvestuseks 20 minutit sörki. Kokku tund ja 17 minutit, 11,16 kilomeetrit.

Neljapäev, 05.07
Tantsuproov tund aega.

Reede, 06.07
Esinemine tunniajase kavaga. Ma ei tea, kas asi oli minus või ei, aga igatahes olin ma tunniajase programmi lõppedes läbimärg nagu vette visatud kassipoeg ja isegi lavapõrand tundus kuidagi niiske, nii et sellel ei libisenud normaalselt ei paljas jalg ega kingatallad (mis on muidugi parem variant kui see, mis oli aastavahetusel, kus esinemisruumi põrand oli nii libe, et ma pidin seal paljajalu pidevalt pikali lendama). Higistada sai ühesõnaga kõvasti. Ja ma ei tea, kas te olete kursis tõsiasjaga, et egiptuse kõhutantsukostüümide rinnahoidjad või õigupoolest nende toorikud tehakse plastmassist (päriselt), nii et need on jäigad, rasked ja ei veni millimeetritki. Võimalik, et need on ka kuulikindlad. Igatahes kui sa oled sellise asja endale selga pannud, siis hingata saad sa järgmine kord jälle siis, kui sa selle seljast ära võtad. Ainult et seljast äravõtmine on selles formaadis, et sul on 4 minutit kostüümivahetuseks ja edasi pead veel pool tundi mustlastantsu vihtuma. Ja siis pärast hingad.

Laupäev, 07.07
Jooks 30 minutit. Väsimus oli päris mõnus, aga mis teha. 4,14 kilomeetrit, keskmine tempo 07:15, keskmine pulss 146. Jooksu lõpetanud, pidin veel paar kilomeetrit jalutama, et üle maantee koju saaks (sest ma endiselt väga armastan seda maanteeremonti).

Pühapäev, 08.07
Pikk jooks 2 tundi ja 30 minutit. Tegelikult jooksin ainult 2 tundi ja 20 minutit, sest kodu jäi ette, noh. 18 kilomeetrit, keskmine tempo 07:46, keskmine pulss 155. Ma ausalt öeldes suht pelgasin seda ette, aga tegelikult polnud häda midagi, raskeks läks ainult viimane 20 minutit ja seda peamiselt vist seetõttu, et palav oli. Muus osas oli oluliselt parem enesetunne kui Võidupüha ajal.

k.

Rubriigid:Uncategorized
  1. Kommentaare veel pole.
  1. No trackbacks yet.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: