Esileht > Uncategorized > Peaaegu tööõnnetus

Peaaegu tööõnnetus

November on alanud veidi pööraselt, näiteks sai peaaegu tõeks üks minu suurimaid hirme. Öeldakse muidugi, et mida kõige rohkem kardad, see sinuga juhtub, võibolla on sellel ka tõsi taga, aga igatahes läks selle hirmu täitumiseks omajagu aega. Hea seegi. Ja ma loodan, et kui see nüüd üks kord minuga ära on juhtunud, et siis seda rohkem ei juhtu.

Nimelt, kui nüüd keegi tõesti veel ei teadnud, siis olen ma varsti juba kümme aastat tegelenud idamaise tantsuga. Suhteliselt kogu selle aja jooksul on mul kogu aeg olnud kõige suurem hirm see, et mul läheb kostüümirinnahoidja kinnitus katki. See ei ole mingi naljaasi, eriti arvestades, et ma olen kogu aeg alati kandnud ainult selliseid väga trafaretseid kaheosalisi kostüüme, mis koosnevad rinnahoidjast ja seelikust. Ühest küljest väga hea lihtne, pole palju asju selga panna (ma ei kanna iialgi mingeid lisasid, nagu kehasukka või eraldi varrukaid või midagi sellist), aga teisest küljest on palju vähem variatsioone millegi malfunctionimiseks. Et kui sul läheb rinnahoidja kinnitus lahti või kukub seelik seljast ära, siis on ikka veits pekkis küll.

No vot, novembrikuu oli kestnud napikalt üheksateist tundi ja meie valmistusime bäkksteidžis lavale minekuks, kui ma tegin korra ühe saatusliku vea ja hingasin sisse. Mis sellele jõhkrale jõudemonstratsioonile vastu ei pidanud, oli mu rinnahoidja haak. Ma olen elus kunagi kõveraks väänanud isegi ühe roostevabast terasest küüslaugupressi, üks rinnahoidja haak pole selle kõrval midagi. Ma olen kindlasti kirjutanud oma suurepärasest Egiptuse päritolu kostüümist, mis on küll väga bling, aga mille ülemine osa ehk siis rinnahoidja on esiteks täiesti jäik ja teiseks ei veni mitte millimeetritki (seelik see-eest on väga mõnus). No ja sellises kammitsas hingamine ei ole tark tegu.

Tänasin kõiki jumalaid, et see juhtus kümme minutit enne lavaleminekut ja mitte laval. Trupikaaslane kinnitas mu haaknõeltega taas siivsasse olekusse ja the show must go on. Tantsisin oma pool tundi ära ja mitte midagi õnneks seljast ära ei kukkunud.

Kostüümivahetuse ajal muidugi olin sunnitud need fantastiliselt vastupidanud haaknõelad taas toore jõu abil lahti rebima, sest abikäsi enam polnud kuskilt võtta ja omaenda selja taha ma ei näe. Haaknõelu on mul õnneks väga palju.

Screenshot 2018-11-04 at 21.00.19

Üks eelmise aasta selfi.

Nii et nüüd ma loodan, et mul elus rohkem neid haake katki ei lähe ja ühtlasi on see õppetund mulle neid tihedamalt kontrollida.

k.

Rubriigid:Uncategorized
  1. Kommentaare veel pole.
  1. No trackbacks yet.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: