Esileht > Uncategorized > Trenninädal 08.04 – 14.04

Trenninädal 08.04 – 14.04

Tugeva hilinemisega alustame siis iga-aastase nädalakokkuvõtete kirjutamisega. Tugeva hilinemisega igas mõttes. Jooksutrennid oleksid pidanud pihta hakkama vähemalt märtsi algusest, aga see algus oli väga konarlik. Esiteks jäin ma märtsi alguses kohe haigeks, pidin (endiselt haigena) prioriteetideks panema esinemisi ja proove, kogu aeg oli väga sitt ilm ja kõikvõimalikud muud hädad. Märtsikuus jõudsin jooksma viis korda.

Märts lõppes ja aprill algas sellega, et mingi ülima tarkuse ja valgustatuse mõjul tegin ma järjest 11 (üksteist!) trennipäeva ilma ühegi puhkuseta ja siis läksin selle kõige otsa Sinilille jooksule. 3,2 kilomeetrise distantsi läbisin ma nii, et jooksin kaks kilomeetrit, siis otsustasin, et fuck this shit ja kõndisin edasi 😀 Finishikaare alt läksin küll siiski jooksuga läbi ja kõndisin joonelt, kordagi seisma jäämata otsemat teed parklasse auto juurde ja sõitsin koju. Kuni järgmise päeva lõpuni olin ma suhteliselt kindel, et jooksuharrastusega on nüüdseks kõik. Aitab mulle. Pärast ühte õlut pühapäeva õhtul ma siiski veidi leebusin, sest võistlused kuni oktoobri lõpuni on registreeritud ja makstud ja ehkki mitu neist on juba muude plaanide tõttu ka kavast maha kriipsutatud (ehkki endiselt makstud :D), siis midagi on ikka kalendrisse alles jäänud ka. Otsustasin, et ootan selle püssi põõsasse viskamisega sügiseni ja siis vaatan edasi.

Seega, hooaeg on saanud ülimotiveeriva alguse! Siit edasi saab minna ainult… no saab ikka sitemaks ka minna.

Ahjaa, pärast seda, kui ma olin otsustanud selle Sinilillejooksu igaveseks ajaks unustada ja ignoreerida fakti, et see üldse aset leidis, potsatas mu postkasti meil sportfoto.ee aadressilt, et hei, sinust on jälle koledaid pilte internetti üles pandud! Minu strateegia rajal fotograafe märgates kaasjooksjate selja taha peitu pugeda ei töötanud väga hästi. Uskumatu, et tuttavate fotograafide olemasolu niukse käru võib keerata.

Siinkohal on siis hea alustada regulaarsete nädalakokkuvõtetega, sest et miks ka mitte.

Esmaspäev, 08.04
Kerge jooks 35 minutit. Distants 4,82 kilomeetrit, keskmine tempo 07:15, keskmine pulss 139. Hoidsin kõik võimalikult madala – pulsi, tempo jne. Kuna temperatuur oli kukkunud nädalavahetuse 15 kraadi pealt kuhugi 2 kraadi kanti, siis külm pidi meelemõistuse võtma, aga vähemalt ei sadanud meil lund. Jooksmast koju jõudes nentisin fakti, et tegelikult see jooksmine ikka väga õudne ei olegi. Täitsa tore oli. Kuigi külm.

Teisipäev, 09.04
Jõusaal. Alustan oma trenne alati lõuatõmmetega, need ma pean kohe esimesena ära tegema, pärast enam ei jaksa. Nendegagi oli tegemist, üle kahe korraga ei jõudnud. Neli seeriat vist tegin. Veel tegin kükke (50 kg kangil jäi seekord mu laeks), puusatõsteid kangiga (60 kg), seljatõmbeid kangiga (30 kg), rinnalt surumist hantlitega (12 kg), õlasurumist hantlitega (10 kg), nipet-näpet õlale ja seljale veel.

Kolmapäev, 10.04
15 minutit kerget jooksu soojenduseks ja siirdusin Laulukale, et teha mäkkejookse. Näete, valmistun Luitejooksuks nii mis mühiseb! Jõe ääres pidin nentima tõsiasja, et külm on taaskord üle mõistuse ja üle 4 mäkkejooksu ma teha ei suutnud, sest mu käed hakkasid kinnastes juba liiga tugevalt valutama. Sörkisin 15 minutit koju tagasi. Kahe buffi, kinnaste, fliisi ja jopega, aprillikuus, ja ma pole niimoodi veel mitte kunagi läbi külmunud. Valu kätes oli selline, mida ma ka kahekümne külmakraadiga veel tundnud pole… Kust saab toimivat vereringet osta?

Neljapäev, 11.04
Jõusaal. 3*3 lõuatõmmet, RDL kangiga, walking lunges hantlitega, seljatõmbed kangiga, seljatõmbed plokil, kätekõverdused, military press kangiga, lendamised õlale. Enesetunne oli üle pika aja juba päris inimlik.

Reede, 12.04
Tantsuproov. Tantsuõpetaja rollis valdan ma suurepäraselt kaheksani lugemist ja hulgaliselt “param-paraa” stiilis väljendeid, aga mitte niiväga arusaama, kumb pool on parem ja kumb vasak. Mitte et see kedagi üllataks, muidugi.

Laupäev, 13.04
Puhkepäev. Tegelesin kevadiste heakorratöödega, ehk siis värvisin juukseid.

Pühapäev, 14.04
Pikk jooks, plaani järgi 70 minutit, reaalsuses 01:12:39, täpselt 10 kilomeetrit, keskmine tempo 07:15, keskmine pulss 149. Kella vaatasin jooksu vältel esimest korda alles siis, kui ring ümber linna täis sai, et kui kaua veel aega jäänud on ja kuhu edasi joosta. Muidu jooksin täpselt enesetunde järgi, nii et mõnus oleks. Algus oli muidugi niruvõitu, sest tuul oli vastu ja jube külm oli, aga kui teisele maanteele pöörasin ja tuul selja taha jäi, siis oli väga mõnus. Aprilli klassika, vastutuult on külm ja allatuult on palav 😀 Pärast sellist jooksu tekkis jälle tunne, et tegelikult mulle ju meeldib joosta.

Järgmine nädal on mitmes mõttes väga huvitav. Esiteks on reede vaba, jei. Teiseks on pühapäeval Luitejooks ehk kõik aasta tõusumeetrid korraga ühel rajal. Kolmandaks hakkab esmaspäeval Game Of Thronesi viimane hooaeg ja ma ei tea, mis mu elust pärast seda enam saab. Neljandaks saab ülestõusmispühadega läbi minu vastlapäeval alguse saanud paastulaadne toode, mis tähendab, et ma saan jälle šokolaadi ja jäätist sööma hakata.

k.

Rubriigid:Uncategorized
  1. Kommentaare veel pole.
  1. No trackbacks yet.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: