Esileht > Uncategorized > Hooaja lõpp paistab

Hooaja lõpp paistab

Mu blogist võiks arvata, et ma enam jooksmisega ei tegele, aga päris nii see siiski pole. See nädal on õnneks ka viimane. Õnneks sellepärast, et on oktoobri lõpp, mul on jooksmisest totaalselt kopp ees, aga üks võistlus on veel vaja ära teha. Traditsiooniline oktoober. Viimased nädalad enne Rannajooksu käivad alati hambad ristis ja õudse vingumise saatel. Selle aasta kiituseks võib öelda, et ilmad on üllatavalt soojad püsinud (eelmise aasta vastu muidugi ei saa), nii et selles osas ei saa väga kurta.

Küll aga on mulle lisandunud uusi huvitavaid vigastusi, näiteks on mul elus esimest korda luuümbrise põletik. See on täielik huumor kuubis, kuidas ma olen kõige rohkem vigastatud sellel aastal, kus ma kõige vähem jooksen. Aga ma eriti ei lase end hetkel sellest häirida, sest pärast pühapäeva ma enam joosta ei plaani. Pühapäeva vast elab veel üle.

Plaan pühapäevaks on klassikaline – 10 kilomeetri isikliku rekordi uuendamine. Ilmselt naiivne lootus kõike eelnevat silmas pidades, aga no mine tea. Eks ma üritan. Sel aastal on absoluutselt kõik võistlused olnud täiesti rõvedad, ma ei julge väga suuri lootusi panna sellele viimasele, et see ei oleks maksimaalselt rõve. Aga vähemalt on see viimane.

Tossud on ka seest täiesti ribadeks. Need eelmisel suvel ostetud tossud, mis on olnud konkurentsitult kõige kallimad jalanõud mu elus üleüldse (mitte ainult spordijalanõud, vaid sõna otseses mõttes üleüldse). Laias laastus 1000 kilomeetrit. Pärnust Hamburgi. Kas te usute mind, kui ma ütlen, et ma ei mäleta, kas ma olen Hamburgis käinud?

Väike faktikontroll näitas, et olen küll. 2001. aastal, mis oli veits ammu, eksole.

k.

Rubriigid:Uncategorized
  1. Kaur
    oktoober 22, 2019, 2:19 p.l.

    Oo, ja mis aega sa 10 km jaoks siis sihid?

    Mu naabrimees tegi yleeile ettepaneku 100 m võidu joosta. (Minuvanune, umbes 50, parajalt ümar.) Keeldusin viisakalt.

    • Klari
      oktoober 22, 2019, 2:50 p.l.

      Mu praegune rekord on 57:42. Enne, kui mu füüsis kevadel kolinal kokku kukkus, hellitasin mõtet alla 55 minuti joosta. Praegu on see muidugi ulmevaldkonda kuuluv. Eks ma pühapäeval saan teada, mis ja kuidas.

      100 meetri jooksmine tundub praegu igatahes ahvatlevam. Kahju, et sprindidistantse rahvasportlasena harrastada ei saa.

      • Kaur
        oktoober 22, 2019, 5:29 p.l.

        Huvitav. Sind pildi pealt vaadates ootaks aega mitte 55, vaid 45 või 40 minuti kanti. Inimese sisse muidugi ei näe.

        Üks teine blogija – tt – kirjutas just oma jooksuaegadest, kadedaks teeb. Ma ei ole küll ise mitu aastat üldse jooksnud ja ei peaks seetõttu üldse mingit seisukohta võtma…

      • Klari
        oktoober 22, 2019, 6:14 p.l.

        *Vali naer saalist*

        Ma küll ei kujuta ette, kuidas väljanägemine ja jooksuvõimekus omavahel seotud peaksid olema, aga ma järeldan sellest seda, et ma näen piisavalt sportlik välja.

      • kaur
        oktoober 23, 2019, 9:03 e.l.

        Seda ma mõtlesin, jah.
        (Ja ära võta seda kui komplimenti, see on pigem lihtsalt… fakt)

  2. Kaur
    oktoober 25, 2019, 11:19 e.l.

    Ma tahaks ka teada, kui kaua ma oma punnkõhu ja aastaid kestnud jooksupausiga kümmet kilti läbin 😦 A no ei lasta 😦 Hommikul tegin kaks kiiremat sammu autoni ja juba hakkas rinnas valus… Vanast peast on vigastused täiesti needus, sest no isegi kerged põrutused ei parane…

    Aga kas rekord siis uuendus?

    • Klari
      oktoober 25, 2019, 12:16 p.l.

      Pühapäevani on veel aega 🙂

  1. No trackbacks yet.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: