Esileht > Uncategorized > Imeline aeg

Imeline aeg

Praegu on tõesti imeline aeg. Esiteks on mul puhkus, mis on alati tore. Ma polnud küll kindel, kas kodus töötamise kõrval on puhkus üldse mingi asi, aga vist ikka on. Tööd ei pea ju tegema.

Puhkuse puhuks tuli mulle ka mu lemmik-ilm, kuum ja päikeseline. Kuna ma jooksmisega enam ei tegele, siis saan ma sajaprotsendiliselt õues toimuvat nautida ja ei pea sporti tehes surema. Kuigi, ma pean tunnistama, ei ole sporditegemine ka siseruumides eriti palju jahedam tegevus, sest ma olen saanud teada, et suvel on jõusaalis ka väga palav. Ma varem ei teadnud seda, sest ma pole suviti jõusaalis käinud, tuleb välja. Täna näiteks oli seal minu meelest veel palavam kui õues.

Küll aga saab sellise ilmaga käia rannas ja niisama õues päikest võtta ja isegi ujumas käisin ma jaanilaupäeval esimest korda ära.

Sindi väliujula.

Lisaks olen käinud sõpradel külas ja pidanud sugulastega jaanipäeva ja joonud head gin-tonicut ja söönud palju head sööki. Täna näiteks sõin lõunaks poke-salatit, jõin külma Coca-Colat ja magustoiduks oli Hesburgeri keerisjäätis Oreo küpsistega 😀

Jaanipäeval käisin isegi ekskursioonil. Mitte küll kaugel, kõigest Tori põrgus, aga ma polnud seal kunagi varem elus käinud. Mitte et see mu kodust mingi… seitsme kilomeetri kaugusel ei oleks. Boonusena oli ka Eesti Sõjameeste Mälestuskirik lahti ja Tori kalmistul on teadupärast ka Vabadussõja monument. Väga patriootlik väljasõit kujunes sellest lõpuks.

Täna käisin igaks juhuks peale trenni rannas ka, et oleks käidud. Ma üldiselt käingi umbes aastas korra rannas, sest ma tavaliselt ei viitsi, mul on lihtsam omaenda aias lapiti maas lamada. Aga rannas mulle muidu meeldib, sest ma armastan hirmsasti merd ja liiva. Pärnu ranna vastu ikka ei saa (patriotism ei ole minust veel lahkunud, paistab) – sellele võiks korralikku konkurentsi pakkuda Narva-Jõesuu rand, aga põhjarannikul on mu kogemuste kohaselt absurdselt külm vesi. Liepaja rand on ka absoluutselt imeline, aga kaugevõitu 😀 Absoluutseks töövõiduks pean ma seda, et ma sain randa minnes isegi parkimiskoha (mitte tasulisse rannarajooni, muidugi, ega ma loll ei ole, aga ega ma siis ainuke tark inimene ka pole, ütleme nii).

Trennidega läheb ka hästi (peale asjaolu, et see peen kesklinna büroohoone, kus mu spordiklubi asub, pole endale endiselt suutnud ventilatsioonisüsteemi hankida). Nagu öeldud, jooksmas ma ei käi, mis oligi mu selle aasta juba pikalt ette paika pandud plaan. Eriolukord lõi sellesse kerged mõrad, ehk siis ma kaks kuud ikkagi pidin jooksmas käima, kui spordiklubid kinni olid, aga alates mai keskpaigast käin taas jõusaalis. Tõstan endiselt raskeid asju ja panen neid tagasi maha. Ei miskit uut siin päikese all.

Täna oli lihtsalt nii imeline päev – jõusaalitrenn jube hea kükiseeriaga, pärast läksin randa, siis läksin sööma ja võibolla lähen õhtul veel ujuma ka. Mida muud elult tahta?

k.

Rubriigid:Uncategorized
  1. Kommentaare veel pole.
  1. No trackbacks yet.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: