Esileht > Uncategorized > Juulikuu raamatud

Juulikuu raamatud

Juulikuu skoor on kehvake, lugemine hakkab tüütuks muutuma. 😀 Aga ma ei anna veel alla.

Püüdsin jätkata skandinaavia krimi lainel, esimeseks kuu raamatuks sai Yrsa Sigurdardottir “Tuhk”. Nagu autori nimest võib järeldada, on seekord tegu Islandiga, kus neil on aeg-ajalt vaja diilida sellise nähtusega nagu vulkaanipursked ja nende järelmõjud. Antud raamatu puhul siis on järelmõjusid igasuguseid, näiteks leitakse ühe linna vulkaanituha alt väljakaevamise käigus ühe maja keldrist kolm laipa ja üks pea… Mõistagi tekitab see teatavaid küsimusi. Raamat ise kahjuks väga põrutavalt põnev ei olnudki, ma pidin natuke ikka vaeva nägema selle lugemisega ja ma sain aru, miks mulle siiani elus krimkad pole suuremat pinget pakkunud – kui lugu ja tegelased väga huvitavad pole, siis pole mul motivatsiooni lugeda, sest mul on alati sügavalt ükskõik, kes lõpuks süüdlane on ja ma tihtipeale pärast raamatu lugemist mäletan kõike muud kui lõpplahendust. No mis teha, olen kord selline.

Järgmine raamat oli Arnold Schwarzenegger’i “Total Recall: My Unbelievably True Life Story”. Arnie on mõistagi absoluutne ikoon – ma võin oodata, kuni te välja mõtlete, kes kulturismi- ja actionfilmide maailmas temast veel suurem ikoon olla võiks. Raamatut lugedes ka selgub, miks ta just nimelt nii legendaarseks saanud on, ja põhjus on muidugi imelihtne. Tuleb endale seada eesmärk ja selle nimelt siis roppu tööd teha ja mitte kunagi alla anda. Nii saabki maailma parimaks kulturistiks, maailma kuulsaimaks filmistaariks ja pärast veel USA suurima osariigi kuberneriks kah. See võis kõlada natuke irooniliselt, aga tegelikult see polnud nii mõeldud. Mulle meeldib Arnie, on alati meeldinud ja ta on kahtlemata äärmiselt inspireeriv tegelane, iseäranis kui arvestada fakti, et pärit on ta ju kuskilt Austria külakolkast sõna otseses mõttes. Ja raamatu on ta ka hästi kirjutanud, sest iseenda üle nalja visata ta oskab ja samuti ei häbene ta kirjeldada oma paljusid prohmakaid oma eri karjääride vältel, olgu need siis tingitud keelebarjäärist, kultuurilise tausta eripäradest või lihtsalt iseloomuomadustest. Väga sümpaatne raamat, mis näitab, et ka elav legend ja ikoon on tegelikult ainult inimene.

Siis juhtus jälle see, et raamatukogust uusi raamatuid ei viitsinud võtta ja tuli kodus olemasolevatega hakkama saada. Lugesin lõpuks ometi lõpuni Andrzej Sapkowski “Time of Contempt”, mis on Witcheri-sarja viies raamat (romaanisarja teine), ja millega oli suht see häda, et ma vahepeal mõtlesin, et ma pean hakkama seda uuesti otsast peale lugema, sest ma alustasin seda millalgi kuid tagasi ja ma ei mäletanud enam hästi, mis seal esimeses otsas toimus. Sirvisin natuke, hakkas meelde tulema küll, sain lõpuni lugeda. Miks üldse pooleli jäi, ei teagi, sest kui uuesti lugema hakkasin, läks lõpuni nigu niuhti. Mul on eluaeg see häda olnud, et koju ostetud raamatuid ma kipun mitte lugema. Nendega nimelt ei ole mitte mingit kiiret, teadupärast. Ma näiteks ostsin endale ülikooli ajal sellise raamatu nagu “Kuldne oks”, ja ma ei usu, et ma oma eluea jooksul seda lugema jõuan hakata. Pensionile jäämisele ma ei panustaks. Tuleks Sapkowski juurde tagasi, aga ega ma nüüd nii väga hästi ka ei mäleta, millest raamat rääkis.

Kuu lõpetuseks võtsin riiulist midagi kiiret ja lihtsat – Martin Huxley “Nine Inch Nails”. Raamat minu kõigi aegade kõige palavamalt armastatud bändist. Ma olen seda umbes sada korda maininud, aga ma mainin seda suurima rõõmuga veel, et Nine Inch Nails on minu jaoks see üks, ainumas ja igavene lemmikbänd. Ma tean, et ma ütlen väga tihti igasuguste bändide kohta, et see on mu lemmik ja nii, ja see vastab tavaliselt tõele ka, aga NIN on alati, vankumatult ja vääramatult number üks ja mingis täiesti eraldi kategoorias mu jaoks. Kui keegi ütleks mulle, et ma tohin nüüdsest elu lõpuni kuulata ainult ühte bändi, siis selleks oleks Nine Inch Nails. Ja kui ma peaksin panema pingeritta kogu maailma muusika kogu maailma ajaloo jooksul, siis kõigepealt oleks NIN, siis oleks tükk tühja maad ja siis tuleks kõik muu. Nii väga armastan ma seda bändi, ausõna, juba kakskümmend aastat 😀 Ja see muidugi ka, mida ma alati olen öelnud, et Trent Reznor on sisuliselt jumal ja absoluutne geenius ja ta võiks kirjutada ka saksa šlaagreid (kõige jälgim muusikažanr, mida ma tean), ja ma arvaks ikkagi, et see on the shit. Nüüd ma olen selle tiraadi järjekordselt jälle kirja pannud ja võiks ka raamatust natuke kirjutada, ainult et ega sellest midagi erilist kirjutada ei ole. Tavaline bändi-biograafia. Või noh, mis bändi. Trent Reznor ongi eluaeg suht ainuisikuliselt Nine Inch Nails olnud. Iseenesest tore sellises kontsentreeritud vormis lugeda, esimese kolme albumi saamislugusid ja muud (raamat on 1997. aastal kirjutatud, nii et käsitleb ainult “Pretty Hate Machine”, “Broken” ja “The Downward Spiral” albumeid). Raamat on meedia ja intervjuude põhjal kokku kirjutatud, seega midagi otseselt uut siit teada ei saa, aga vähemalt ülevaatlik ja natukene ikkagi huvitav ka. Kuidas Trent oma helisid teinud on (mitte nii, nagu arvata võiks) ja kuidas mõnele loole on pandud rohkem helisid, kui inimese kõrv ja aju töödelda suudab. Mis on ka NINi põhivõlu mu meelest. HELID. Noh ja muud sellist ka, mis NINiga ikka kokku käib. Kuidas Trent muusikatööstusega kogu aeg pahuksis on ja kuidas Trent kogu maailma ja iseäranis iseendaga kogu aeg pahuksis on 😀

Augustiks mul on esimesed raamatud juba raamatukogust koju toodud – suutsin olla see klient, keda kõik raamatukogutöötajad vihkavad. See, kes sajab sisse viis minutit enne sulgemise aega ja ikkagi riiulite vahele kaob. Ma olen raamatukogus töötanud, ma tean neid kliente küll 😀 Aga no kust mina pidin selle peale tulema, et raamatukogu mingi kell kinni pannakse ja mis kell täpselt ja mis see kell ÜLEÜLDSE on, ma tulin trennist nimelt, mul polnud aimugi, mis kell olla võiks. Kuna väga kiireks läks, siis said kõik raamatud eestikeelsed vahelduseks.

k.

Rubriigid:Uncategorized
  1. august 1, 2020, 8:29 p.l.

    mulle meeldib ka Arnie. Aga ma arvan, et tema puhul tasub ka silmas pidada, et tal olid algusest peale igas mõttes suurepärased looduslikud eeldused. Igast füüsisest sellist kuju ei vormi, aga muus osas ka: tal pidi minuteada IQ olema 132, mis on servapidi juba seal tsoonis, kus intelligentsust on testidega raske mõõta, sest võrdlusgrupp on väike ja testid pole päris selliste jaoks disainitud. Nii et kui keegi suvaline inimene oma eesmärke sama võimsalt ei saavuta, siis ei tähenda see tingimata, et ta pole piisavalt pingutanud (ja see asi ka, et kõik ei mahu nagunii tippu).

    Tore muidugi, et ta oma eeldused nii hästi ära rakendas ja et ta paistab olevat ka hea iseloomuga (ega see võimekusega ju automaatselt kaasas käi).

    • Klari
      august 1, 2020, 9:05 p.l.

      Jaa, füüsilised eeldused olid tal absoluutselt – ta kirjutab seal raamatus ka, kuidas ta esimestel rahvusvahelistel võistlustel võitis enamalt jaolt lihtsalt sellepärast, et nii suurt venda polnud keegi varem näinudki. Aga sellele järgnes ka see, et ta ikkagi vaatas väga täpselt oma konkurente ja hakkas väga spetsiifiliselt tööle selle nimel, et neist parem olla. Intelligentne on ta kahtlemata, vägagi, aga ta ise rõhutab seal raamatus kogu aeg, et nii hilisema filmikarjääri kui veel hilisema poliitikukarjääri põhialuseks sai tal ikkagi see, et tuleb teha tuima, pidevat tööd, nagu ka kulturismis. Doing reps, nagu ta ise ütleb. Et selles suhtes on ta ka väga sümpaatne tüüp, et ta ei arva, et talle on kõik asjad niisama kätte kukkunud.

  2. august 2, 2020, 1:12 e.l.

    juba tema rollivalik annab elutervest huumorimeelest tunnistust, ühe märulistaari kohta on ta väga palju totakaid osi mänginud (OK, Jackie Chan on muidugi selle ala peal omaette nähtus, tema sellele spetsialiseerubki.)

  1. oktoober 1, 2020, 8:10 p.l.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: