Esileht > Uncategorized > Inimene õpib, kuni elab

Inimene õpib, kuni elab

september 22, 2020 Lisa kommentaar Go to comments

Igasuguseid asju olen siin viimasel ajal teada saanud. Lisaks sellele pudrupesale, mille ma sain teada Kitty blogist, ma polnud kunagi varem sellist sõna kuulnud ja ma ei olnud ka tuttav säärase kontseptsiooniga. Üldiselt ma olen küll väga paljulugenud inimene ja isegi kui ma pole asju oma silmaga näinud, siis tihtipeale olen ma neist lugenud ja ikkagi tean, mis need endast kujutavad. Pudrupesa oli mu jaoks uudne informatsioon.

Tuletab meelde, kuidas ma aastaid tagasi oma töökohas tööl hakkasin käima ja tööle minnes ma möödusin igapäevaselt Kakuami tänavast. Ma olin kindel, et see on mingi suvaline täheühend, sest ma polnud sellist sõna ka kunagi varem kuulnud, näinud ega lugenud. Niikaua kuni mu isa mind siis ükskord natuke haris. Kakuam on teatud liiki kaluripaat, kui te juhuslikult ka ei teadnud.

Veel olen teada saanud, et hetkel käimasoleva pandeemia valguses ma enam ei julge vastamata jätta tundmatutelt numbritelt tulevatele telefonkõnedele. Varem oli mu elu väga lihtne, mul polnud mingit probleemi tüütute müügikõnede ega muu säärasega, sest ma lihtsalt ei võta normaaltingimustes kunagi tundmatutelt numbritelt kõnesid vastu. Ja kui vahel juhtun võtma, siis mul pole vähimatki probleemi see kõne kohe katkestada, kui ma aru saan, millega tegemist on. Nüüd ma pean igaks juhuks kõikidele kõnedele vastama, sest kust ma tean, millal mulle helistab Terviseamet või nende robot. Nädala jooksul olen juba kaks müügikõnet saanud. Aga nagu öeldud, ma ei lasku nendega vestlusse, seega pole just otseselt probleem, aga no ikkagi. Ma pean kõned vastu võtma. Ma fihhhhhkkaannnnnnnnnnnnnnn telefoniga rääkimist.

Kõige huvitavam uus info tabas mind täna Sportland Outleti poes, kus ma sain teada, et naiste ja meeste jalanõude numeratsioon on erinev. Ma siiralt arvasin, et numbrid on samad, lihtsalt meeste omad lähevad sealt edasi, kust naiste omad otsa saavad. A vot ei lähe. Vähemalt USA numeratsioon ei lähe, ma euroopa numbreid ei vaadanud. Ma vaatan spordijalatsitel alati ainult USA numbrit ja sentimeetreid. Mu jalanumber on nihuke, et mu jooksutossud peavad olema 10,5 USA numeratsiooni järgi ja 27,5 sentimeetrit. Ma ei teagi täpselt, mis see euroopa numbrites teeb, 42? 43? Arusaadavalt saavad naiste mudelid selles kohas tihtipeale otsa ja sellepärast mul tuligi geniaalne idee, et aga meestele tehakse ju ometigi ka jalatseid. Neljakümne aasta vanusena tuli mul nii tark mõte! Siis ma saingi teada, et meeste tossud on sellises suuruses hoopis mingi 9. Mul on reaalselt telefonis üks note, kus on kirjas, mis suuruses, numeratsioonis ja sentimeetrites mul jalanõud olema peavad, et ma enamvähem teaks, mida üldse jalga proovima hakata. Seda ei tasu minust kindlasti loota, et ma peast teaks, mis mu jalanumber on. Ma muide ei tea ka oma riietesuurust, aga seda pole mõtet kuhugi kirja panna, sest teadupärast on igas poes suurused täiesti erinevad. Ja muide, kui te veel ei teadnud, siis ka Nike tossude eri mudelite suurused on erinevad. Rääkimata siis veel sellest, et eri tootjate janaõude numeratsioon ei ole ka sugugi üks ja sama. Aga see ei olnud mu jaoks uus informatsioon. See lihtsalt vihastab mind alati, sest nagu… kui raske on mingit standardit paika panna, ah? Jaa, ma tean, vanity sizing, aga no kurat.

k.

Rubriigid:Uncategorized
  1. september 23, 2020, 12:05 e.l.

    Mu teada see 27.5 on jalatsi mudeli liistu pikkus ja peaks olema täiega sõltumatu sellest, kellele see tehtud on – mees, naine või kuuejalaline liitsilmadega olend Alfa Kentaurilt.

    Sama number erinev – jah… Pikkus lihtsalt ei ole ainus jalga iseloomustav suurus. Kitsamad, kõrgemad, jalad nõuavad eri jalatseid, millel siis pikkuse-number on sama, aga mis tunduvad jalas üsna erinevad.

    Meestel on jälle KÕIK nii palju lihtsam. Enamik asju on “XL”. Teksadel on mingid numbrid, aga nendega on nii, et ma võtan eelmise paari poodi kaasa ja ütlen prouale “palun uusi sama suuri”. Ülikondi ostan harva.. Ilmselt mida halvemini riides käia, seda kergem on 🙂

    • september 23, 2020, 3:55 e.l.

      sul ei ole tisse ka (süngelt vasakule ära), nii ongi palju lihtsam riides käia.

      • september 23, 2020, 9:24 e.l.

        Võtan seda kui komplimenti! Aitäh! 🙂

  2. Nell
    september 23, 2020, 6:41 p.l.

    Kakuam ehk seisevnoot/kastmõrd on vahend, mida kasutatakse kevadiseks räimepüügiks. Kakuampaat siis paat, mida kasutatakse kala noodast välja võtmiseks. Kakuampaat käib paaris lappaja paadiga ning protsessi kiputakse nimetama “kasti lappamiseks” 🙂

  3. september 23, 2020, 8:46 p.l.

    https://www.kalapeedia.ee/4951.html

    See kalapeedia on üldse abiks, kõikide Eesti veekogude kõige täpsem ja ülevaatlikum info on just seal.

  1. No trackbacks yet.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: