Esileht > Uncategorized > Unenägudest

Unenägudest

Tööl on asjalood nii intesiivsed, et vaikselt hakkab katus sõitma. Sellega ma olen juba harjunud, et ma enam ei tea, mida ma teen, aga täna hommikul jõudsin ma faasi, kus ma enam ei teadnud, kus ma üldse olema pean. Sisesta siia videoklipp minust mööda koridore ja treppe uitamas, arvuti käes ja nöost peegeldumas ülim hämming. 9-10 koosolekut iga päev on juba standard, lisaks siis kõik need, millele sind ilma ettehoiatamata suvaliselt sisse lülitatakse.

Õnneks on täna reede.

Nägin öösel (tegelikult hommikul vahetult enne ärkamist) väga huvitavat unenägu. Nimelt nägin ma unes kooli. Ma olen kindel, et kõik inimesed näevad elu lõpuni unes kooli ja niipalju kui ma inimestega sellest rääkinud olen, tundub kõigil olevat enamvähem sama muster – näed unes, et kontrolltööks on õppimata, või lähed kooli ja seljas on ainult öösärk, või midagi selles stiilis. Ma olen oma elus käinud kolmes koolis – põhikoolis, gümnaasiumis ja ülikoolis. Need kõik olid erinevad koolis erinevates linnades. Reeglina on mu unenägudes gümnaasium (ilmselt jättis kõige sügavama jälje?) ja vahel segu gümnaasiumist ja põhikoolist, ülikooli ma vist pole unes eriti näinudki. Minu kooli-unenägude klassika on see, et ma pean minema gümnaasiumi ja ma ei saa aru, miks – ma olen ju gümnaasiumi lõpetanud, ülikooli ka, miks ma pean jälle koolis käima? See on alati segu kergest ärritusest (jälle seesama sara) ja kergendusest (savi, et mul mata eksamiks õppimata on, ma olen tegelikult ju kooli lõpetanud). Parim unenägu, mis ma kooliga seoses üldse näinud on, oli selline, et ma pidin minema kooli. Sütevakka, nagu ikka. Mingil mulle teadmata põhjusel juba kolmandat korda. Unenäos oli esimene koolipäev ja ma siis läksin nagu ikka kooli minnes nr. 40 bussi pealt Bussijaama peatuses maha, ja Rüütli tänavat mööda Hommiku tänavale ja Grandist mööda ja nagu ma ikka kolm aastat järjest hommikuti kooli läksin… ise olin juba suht endast väljas, et wtf, miks ma pean kolmandat korda sinna minema? Teised vaatavad, et ma olen mingi sooda peast… Elma kindlasti mõtleb, et ma olen veits imelik! (Elma oli meie klassijuhataja). No ja nii ma siis läksingi mööda Lõuna tänavat ja Sütevaka väravast mööda (vanasti oli aed ja värav, et te teaks!) ja ei julgenud kooli minna. Koheselt tekkis minus ärevus, et aga kuidas ma kodus teistele ütlen, et ma ei läinudki kooli? Sellega mu unenägu lõppes, aga see on minu kui inimese kohta ülimalt kõnekas. “Mis teised minust mõtlevad” ja “appi, kuidas ma neile seda ütlen” on mu elu kaks suurimat stressiallikat ever.

Aga täna öösel nägin ma unes, et ma olin kolledžis. Londonis. (Ma pole elus Londonis käinud). Elasin ühiselamus ja mul olid toakaaslased. Kolledžit ennast ma ei näinudki, mu peamine probleem unenäos oli see, et mul oli vaja viia prügi välja, aga ma ei saanud seal ühikas aru, kus prügikonteinerid on ja kuidas ma sinna saan. Ja siis muutus unenägu selliseks, et me hakkasime bussiga kooli sõitma (mis prügist sai, ma ei tea) ja bussipeatuse juures oli suur eestikeelne reklaamtahvel, millele mu tähelepanu juhiti. Hakkasin sellest pilti tegema, et nii äge, ma saan panna instasse asukoha tagiks London ja puha, aga pilti tehes selgus, et mu telefon ei tööta hästi. Lahendust ei saanudki, äratus tuli peale.

Mida sellest unenäost järeldada, ma ei tea. Mul muidugi üleüldse pole kommet oma unenägudest midagi järeldada. Mul pole vähimatki kavatsust kuhugi midagi õppima minna, sest kogu mu energia läheb praegu sellele, et aru saada, kas ma olen õiges kohas.

k.

Rubriigid:Uncategorized
  1. märts 19, 2021, 8:38 p.l.

    kool, tavaliselt, tähendab, et inimene tunneb, et ta võiks midagi teada, aga ei tea, peaks õppima.

    kusjuures – mu kooli unenäod toimuvad tavaliselt sööklas ja garderoobis. meie koolis olid need enne ümberehitust keldris ja päris jubedad kohad 😀

    • Klari
      märts 19, 2021, 8:49 p.l.

      Iga inimene ju tunneb aeg-ajalt, et mingitest teadmistest on vajaka, peaks juurde hankima? Ei?

      • märts 20, 2021, 3:58 p.l.

        jah, täpselt, sellepärast see unenägu ongi levinud.

  2. Nell
    märts 19, 2021, 8:48 p.l.

    Ma kuulun inimkonna sellesst vähemusse, kes pole kunagi näinud neid unenägusid, kus lähed eksamile ja on õppimata või kus avastad koolis, et oled pidzaamas vms… Vist tuim tükk ja eksamitest sügavat hingelist traumat pole saanud 🙂

    • Klari
      märts 19, 2021, 8:52 p.l.

      Ülikoolis üks õppejõud käis meile välja teooria, et igal inimesel on unenägudes kindlad mustrid ja motiivid, mida ta terve elus unes näeb, ja mingid asjad, mida ta kunagi unes ei näe. Näiteks väga paljud inimesed näevad unes lendamist, ma pole iialgi näinud. Küll aga näen ma väga-väga tihti unes seda, kuidas mu jalad ei liigu, aga pean kuhugi minema (see on nagu ulmeklassikasse kuuluv teos “I have no mouth and must scream”…)

  1. No trackbacks yet.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

<span>%d</span> bloggers like this: