Esileht > Uncategorized > Ülemiste Ööjooks 2021

Ülemiste Ööjooks 2021

Üle päris pika aja ka üks päris jooksuvõistlus… kui ma nüüd õigesti mäletan, siis viimane võistlus jäi aastasse 2019. Seetõttu oli enne võistlust ka veidi selline pea laiali otsas tunne, sest ma nagu päris hästi ei mäletanud enam, misasi üks jooksuvõistlus on ja mida selleks tegema peaks.

Trenni peaks tegema, selge see. No ma siin omast arust olen teinud ka, täpsemalt öeldes poolmaratoniks treeninud, aga nüüd selgus, et see poolmaraton jääb ära. No mida iganes. Tallinna Ööjooksu kavas olid distantsid 5 ja 10 kilomeetrit ja võistlus toimus Ülemiste kvartalis. Mis oli väga tore, sest ma pole sealkandis sisuliselt üldse käinud, Ülemiste keskuseski käisin viimati palju aastaid tagasi. Ajastule kohaselt tuli ette näidata vaktsineerimistõend või siis negatiivne testitulemus. Ma ei tea, kui mõttekas see tegevus seal oli, sest jah, ilma vastava dokumentatsiooni ettenäitamiseta võistlusalasse sisse ei pääsenud, samas väljaspool võistlusala oli rahva kontsentratsioon oluliselt tihedam kui võistlusala sees. Aga nõuded on nõuded, ma saan aru, midagi pole teha, korraldajad püüavad ka kuidagi omadega toime tulla, et võistlus siiski toimuda saaks. Kahe Silla Jooks näiteks jääb ära ja nüüd ei pane ma neile seda isegi põrmugi enam pahaks, sest päris elus neid nõudeid täita… ei ole tegelikult võimalik. Nagu ma Tallinnas nägin. Teisalt ma ei ütle ka, et Ööjooksu korraldajad midagi valesti oleks teinud, sugugi mitte, nõuded olid täidetud, lihtsalt asjalood on praegu sellised nagu nad on, me kõik püüame kohaneda ja toime tulla.

Kummalise maailmakorra teemadelt jooksuteemadele tagasi tulles – viiekilomeetrine rada käis ümber ja läbi Ülemiste City ja oli täitsa põnev, eelkõige sellepärast, et ma polnud seda piirkonda varem näinud, aga ka sellepärast, et Ööjooksu lahutamatuks osaks on massiivne meelelahutusprogramm raja ääres iga mõnesaja meetri tagant. Igav neil jooksudel kohe kindlasti ei ole. Nagu ikka DJ-d ja tantsukollektiivid ja tuleartistid, aga ka üllatavalt palju tsirkusegruppe (okei, nad ilmselt olid kõik sama päritolu), trummarid ja koorid… Joosta sai läbi parkimismaja, kus laulis meeskoor, ja läbi mingi suure laohoone merekonteinerite vahelt.

Jooks ise… ma kujutasin ette, et ma lähen sinna niisama seda kümmet kilomeetrit läbi sörkima, sest ma pole eriti ühtegi kiiremat liigutust teinud, aga joostes tabas mind hirm, et äkki on kõik teised minust kiiremad, ja siis ma ei saanud eriti aeglaselt joosta. Ütleme siis nii, et ma jooksin selle kümme kilti oluliselt kiiremini, kui ma sel suvel ükskõik mis trenne jooksnud olen, ja väga üllatuslikult ei olnud hetkekski sellist tunnet, et raske oleks või midagi. Ma pean ka ütlema, et mu ootused sellele võistlusele ja eelkõige iseendale olid täiesti olematud ja mul pole iial elus olnud stardikoridoris nii madalat pulssi kui eile. Tõele au andes ma pean seda ka tunnistama, et ehkki lõppkokkuvõttes oli tore elamus nii võistluse kui sellise kui ka enda jooksu suhtes, siis emotsioone oli nii enne kui pärast jooksu ümmargune null. See oli ka 34. (päris) jooksuvõistlus mu elus, arusaadav, et kogu aeg emotsioneerida ei jaksagi 😀

Mul tuli praegu ka selline arusaamine, et kõik Ööjooksud, kus ma olen osalenud, on sellised… kerge minekuga olnud. Ma ei mäleta, et ühelgi neist oleks olnud raske joosta. Huvitav, millest see võiks küll tulla, et mulle näib sobivat stardiaeg sellisel kellaajal, kus ma tavaliselt magama lähen? Okei, üks nõme moment oli, kui tuli teisele ringile minna, aga seda ma oskasin ette oodata. Teisel ringil ühel hetkel ma avastasin ka, et me jookseme mööda täpselt sellest parklast, kuhu ma olin oma auto parkinud, ja mul isegi ei tekkinud seda soovi, et oh, saaks vaid selle autoga praegu koju sõita. Järelikult pidi hea jooks olema.

Lõpuajaks on protokolli järgi 01:04:16 ja mu enda kella järgi 01:03:58. Mul puudub põhjendus sellisele ajavahele, võibolla ma ei saanud aru, kus ajavõtumatt asub, või ma ei tea ka. Internetist võis eelnevalt lugeda, et parkimismajas ja laohoones kaob GPS signaal kellalt ära, mul oli kella järgi tõesti veits lühem distants ka. Keskmine tempo 06:24, keskmine pulss 164, max pulss 177. Ma olen sügavas hämmingus, et ma selliste numbrite peale veel elus olen (sest tavalise igapäevaelu kogemus ütleb, et üle 150 minev pulss hakkab tähendama surmalähedast elamust).

k.

Rubriigid:Uncategorized
  1. august 20, 2021, 9:09 p.l.

    Mis su poolmaratoni plaanist nüüd saab? Jääb ära ja saad jõmmis rahulikult edasi möllata .. kuni tuleb järgmine kevad ja taas mõtted, et äkki see jooksuvärk on tegelt päris ok? (see on mu iga-aastane tsükkel vähemalt 😀 )

    • Klari
      august 20, 2021, 9:48 p.l.

      TÄPSELT nii. 😀 Ma küll praegu kujutan ette, et aitab sellest jooksuvärgist küll, aga mis kevadel saama hakkab, selle eest ma praegu vastutada ei julge…

  1. No trackbacks yet.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: