Esileht > Uncategorized > Rakvere Ööjooks 2021

Rakvere Ööjooks 2021

Jooks, mis pidanuks olema poolmaraton, aga antud distantsi ärajäämise tõttu sai sellest 10 kilomeetrit. Tee pool, aga tee hästi, onju.

Üks mu vankumatuid uskumusi on see, et iga asi on millekski hea ja kahtlemata oli millekski hea ka see poolmaratoni mittetoimumine – nimelt klassikalise minuna olin täpselt nädal tagasi saanud vasakusse jalga sama vigastuse, mis mind 2019. aasta suvel mitu kuud paremas jalas painas. Kuna tegemist on siiski minuga, siis see mind absoluutselt ei üllatanud, kinesioteipi maailmas jätkub ja no lõppkokkuvõttes sai mu parem jalg ühel hetkel ikkagi terveks ka, nii et ma ei mõista, mis siin halvasti saaks minna. Aga poolmaratoni tõesti poleks pigem tahtnud joosta.

Niisiis, Rakvere. Oma tuntud headuses. Ei, see võistlus on ikka klass omaette, selles on mingi määdzhik sees. Mingi täiesti unikaalne Rakvere Ööjooksu määdzhik. Isegi see, et osalejate arv tavapärasega võrreldes tugevalt piiratud oli, ei suutnud seda ära rikkuda.

Mingil seniteadmata asjaolul olin oma stardinumbri tõttu sattunud teise stardigruppi, mis teoorias ja paberil lugedes mulle väga sobiv tundus, aga tegelikult… Noh, start oli muidugi nagu ikka, leegiheitjate ja ilutulestiku saatel ja tugeva emotsiooniga, aga liikuma pääsedes selgus, et antud stardigrupp kandis alapealkirja Erikuradi Aeglane. Vaadake, ma ei ole eriti kiire jooksja ja kui ma lugesin, et stardigrupp nr. 2 on eeldatava lõpuajaga 60-75 minutit, siis mul ei olnud selle vastu midagi (ma ei mäleta, kas ma ümber registreerides määrasin end sellesse gruppi ise või mis asjaolul ma seal üldse olin) – alla 60 minuti ma naljalt kümmet kilomeetrit ei jookse ja kindlasti ei olnud mul Rakveres sellist plaani. Aga see grupp… reeglina on mistahes jooksuvõistluse mistahes stardigrupis räme mäsu ja hull trügimine, sest kiiremad tahavad mööda saada ja raja algus on alati kitsas ja nii edasi. Aga selles grupis ei olnud mitte kellelgi mitte kuhugi kiiret, ausõna. Umbes kaks minutit ma arvasin isegi, et ah, see tempo sobib mulle küll, aga üsna varsti selgus, et ma ei viitsi uimerdada, tegelt ka 😀 Õnneks, nagu öeldud, oli osalejaid tavapärasega võrreldes vähe ja möödajooksud ei olnud eriti suur probleem. Umbes kahe kilomeetriga oli asi lahendatud. Aga no päriselt, ma pole iial elus näinud sellist asja, et stardist minnes kellelgi kiiret pole. Peale minu.

Muus osas mul etteheited puuduvad. Meelelahutuspunkte oli lakkamatult, nagu Ööjooksul ikka. Ilm oli vastupidiselt terve nädala valitsenud sügiskaamosele hoopis päeval ilus soe ja päikeseline ning õhtul täpselt jooksuks sobiva 16 kraadi tuuris ilma erilise tuuleta, paremat poleks võimalik olnud raha eestki tellida.

Ja kui ma kaks nädalat varem Ülemistes suure hirmuga kiiresti pidin jooksma, siis mõtlesin ma kogu aeg, et Rakveres õnneks ei pea. Noh, selle kavatsusega läks taas niimoodi, nagu heade kavatsustega ikka. Rakvere keskmine tempo oli veel kiirem kui kaks nädalat varem ja seda sugugi mitte sellepärast, et ma oleks kartnud liiga viimaseks jääda, vaid hoopis seetõttu, et ma ei leidnud põhjust aeglasemalt joosta. Keskmine tempo oli 06:17, lõpuajaks tuli 01:01:59 ja ma ei saa isegi jälle öelda, et eriti raske oleks olnud. Keskmine pulss 167, max 182 (miks ma trennides 150 juures alati ära surema hakkan, ah?) Jalg hakkas valutama alles viimasel kilomeetril, nii et sellega oli ka suht hästi.

Rakvere Ööjooks on kahtlemata mu kõige lemmikum jooksuvõistlus üldse – taaskord oli nii tore elamus ja nii hea jooks, mul pole Ööjooksul iialgi mingit halba kogemust ega pekkiläinud jooksu olnud. Tehakse ikka toredaid asju maailmas.

k.

Rubriigid:Uncategorized
  1. september 2, 2021, 8:13 e.l.

    Väga tubli / tore 🙂

    (Ma ausalt ei tea, mis on viisakas öelda, kui inimene mingi (sportliku) saavutuse ette võtab ja ära teeb ja kirja paneb. “Palju õnne” tundub tobe, niisama patsutamine interneti teel on veider teha, aga kuidagi peaks nagu ära märkima ja tunnustama ju ometigi.)

    • Klari
      september 2, 2021, 2:18 p.l.

      Kusjuures kui ma pärast jooksu hotelli läksin, siis ühel tänavanurgal soovisid mulle just nimelt “Palju õnne!!!” väga joviaalselt seal esinenud muusikud 😀 Kõlas veits naljakalt küll, aga no õnnesoovid tasub alati vastu võtta 😀

  2. september 4, 2021, 10:17 e.l.

    Üks hea lause, mis mulle meelde on jäänud: harrastajatel ei ole vormi – on lihtsalt head ja halvad päevad. Sinu jooksutaseme ja trennimahu juures pole midagi imestada kui 10km aeg paar minutit enesetunde järgi kõigub.

  3. september 17, 2021, 6:25 p.l.

    Aga seda, miks sa 150 pulsi juures sured, tasub küll analüüsida. Vähe kiirusvastupidavuse trenne? Kui tihti ja pikalt sa anaeroobses või selle piiri peal treenid?

    • Klari
      september 17, 2021, 6:44 p.l.

      See on ilmselt õigustatud küsimus, aga vastus sellele on “ei tea”, sest ma ei tea, mis see anaeroobne on. Või noh, ma tean, mis see sõna tähendab, aga ma ei tea, milline pulsivahemik sellele peaks vastama.

  1. No trackbacks yet.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: