Esileht > Uncategorized > Kultuuriminutid

Kultuuriminutid

Mul on praegu kaks asja, millest ma tahaks kirjutada – 1. Hiina peatselt algavast kultuurirevolutsioonist ja 2. Marveli uuest filmist “Shang-Chi and the Legend of the Ten Rings”. Aga. Ma ei viitsi.

Eriti kõva flex oleks veel, kui ma need kaks asja omavahel elegantselt seoks, sest ma näen siin teatavaid seoseid, need seosed on umbes sama tagasihoidlikud kui Jätsiabi auto muusika.

Aga vaadake, ma tegelikult ei ole asjadega eriti süvitsi kursis ega midagi ja kui ma hakkan mingeid oma arusaamu asjadest kirja panema või midagi, siis võib päris piinlikuks minna.

Ühesõnaga. Ma käisin seda filmi eile kinos vaatamas ja kui kõikvõimalikud alltekstid jumalt kõrvale jätta, siis ma tegelikult olin sellest filmist hullupööra vaimustuses. Ma ei tea, kas ma päris niikaugele läheksin, et öelda, et see on mu kõige lemmikum Marveli film üleüldse, aga kuhugi sinnakanti see kisub küll. Ma ausalt öeldes poleks uskunudki, mu ootused sellele filmile olid olematud (sest ma polnud selle peale ainsatki mõtet mõelnudki) ja kui terve Marveli neljas faas selline tuleb, siis ma ei oska küll millegi üle kurta.

Selle kultuurirevolutsiooni analüüsi ma ei hakka igaks juhuks ka tegema, kuid ma pean mainima, et olles Hiina popkultuuriga natukene kursis, sest ma olen seal mingeid asju veits jälginud, on hetkel toimuv ikka suhteliselt ärevusttekitav. Või noh, mis nüüd ärevust, aga midagi seal toimub ja see ei tundu meeldiv. Ma usun, et tavaline eestlane ei tea sellest midagi – ei peagi, aga ma pakun ühe näite. Augusti keskel olin ma ühe päeva (!) internetist eemal ja kui ma õhtul koju tagasi jõudsin, siis ootasid mind Twitteris sellised uudised: ülipopulaarne näitleja ja laulja Zhang Zhehan, kes mängis peaosa “Word of Honoris” ja tänu sellele hoobilt Hiina meelelahutusmaailma tippu sööstis, sattus valitsuse ja avalikkuse pahameele alla tänu sellele, et ta oli mitu aastat tagasi külastanud Jaapanis mingit poliitiliselt ebasoovitatavat turismiobjekti ja keegi oli sellel konkreetsel päeval need vanad sotsiaalmeedia postitused üles kaevanud ja uuesti avalikkuse ette söötnud. Vähem kui nädalaga juhtusid järgmised asjad: ZZH kaotas kõik oma koostöölepingud erinevate brändidega, kes teda reklaamnäona kasutasid, tema kõik sotsiaalmeediakontod lukustati ja kustutati, Hiina internetist eemaldati absoluutselt kõik temaga seotud materjal, tema nimi eemaldati kõikidest filmidest ja seriaalidest, kus ta mänginud on, tema muusika eemaldati kõikidelt online-platvormidelt (kaasa arvatud Spotify’st, mis on rahvusvaheline…), “Word of Honor” eemaldati kõikjalt tele- ja online kanalitest, veel linastumata seriaalid tühistati koheselt, ning kui tema nime Hiinas internetist otsida, siis otsinguvasted puuduvad või on blokeeritud. Pole inimest, pole probleemi. Nüüdseks on Hiina kompartei avaldanud mitmeid uusi regulatsioone, mis kõik hakkavad riigis meediale ja kuulsustele kehtima (kaasa arvatud see kurikuulus keeld liiga naiselikele meestele), nii et see lõhnab kultuurirevolutsiooni järgi nagu küll.

Kui ma Hiina asjadest peale selle natukese popkultuuri veel midagi teaks, siis ma oskaks veel midagi arvata, aga ma ei tea ja ma ei oska. Niigi pärineb mu info ingliskeelsest Twitterist ja ma ei saa ühtegi allikat kontrollida.

No näete, ilma viitsimiseta kirjutasin ikka postituse ära.

Eile kinos sain treileritest teada, et kohe linastub järjekordne filmiadaptsioon klassikalisest ulmeromaanist “Düün”. See on üks huvitav raamat mu elus. Ma olen seda lugenud vähemalt kaks, kui mitte kolm korda ja ma olen näinud vähemalt ühte, kui mitte kahte ekraanitõlgendust, aga ma ei ole siiani oma elus sellele nagu… pihta saanud. Ma nüüd kavatsen ära vaadata selle uue filmi ja järjekordselt läbi lugeda selle raamatu, ja kui ma nüüd ka veel sellele pihta ei saa, siis on asi lootusetu. Aga kuna tegemist on ju absoluutse ulmeklassikaga, siis ma ei saa nii lihtsalt alla ka anda. Muidugi ma olen kursis, neid neid raamatuid on veel, tükki viis või nii, aga ma nii kaugele veel igaks juhuks ei mõtle.

k.

Uuendus päev hiljem – ERR avaldas just säärase uudise: https://www.err.ee/1608332174/kompartei-keelas-hiinas-marveli-aasia-superkangelasega-filmi-naitamise

No vot siis. Muude hädade hulgas polevat peaosalist mängiv näitleja piisavalt hiinlane. Seda ma tahtsin, aga unustasin oma postituses mainida, et Hiina valitsus püüab keelata Hiinas tegutsemast staare, kes pole “piisavalt hiinlased” ehk kellel on kas mõne muu riigi kodakondsus või kes on sündinud väljaspool Hiinat.

Rubriigid:Uncategorized
  1. Evelin
    september 12, 2021, 8:51 p.l.

    kui hiina keele kursusel käisin, jagas õpetaja meile vaatamiseks linke sealset eluolu tutvustavatele filmidele. ütleksin, et filmid olid huvitavad ja lahedad, aga viimasest kui ühest kumas läbi mingi poliitiline alltekst a la “hiinlased on über alles” või midagi taolist. “Ambitsioonide ajastu” on üks hea raamat, mida lugeda ja seal on Sinu poolt kirjeldatud analoogseid juhtumeid ka märgitud.

    • september 14, 2021, 5:10 p.l.

      Viimasel ajal Venemaal ajaloolistel teemadel tehtud telesarjadega on sama lugu, ikka tuleb see Venemaa erilisus ja eriline missiooni ja über alles sisse. (vahepeal, üheksakümnendatel ja nullindate algul oli nagu parem lugu)

  1. No trackbacks yet.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: