Esileht > Uncategorized > Kolm raamatut

Kolm raamatut

Kirjutan vahelduseks raamatutest. Kolmest raamatust, mida ma viimasel ajal olen lugenud ja mis äramärkimist vääriksid. Ma ikka püüan stabiilselt kogu aeg midagi lugeda, siiani on hästi õnnestunud.

Võtan raamatud lugemise järjekorras, siis pole diskrimineerimist.

Katrin Davidsdottir (with Rory McKernan) “Dottir: My Journey To Becoming A Two-time Crossfit Games Champion”. Kõrgetasemelise ja professionaalse crossfiti maailmas on Island ilmselt statistiliselt üks edukamaid riike üleüldse, sest sealt tuleb riburadapidi väga häid sportlasi. Eriti naisi. Läbi aastate on koorekihis olnud stabiilselt kolm Dottirit – Annie Thorisdottir, Sara Sigmundsdottir ja Katrin Davidsdottir. Lisaks neile on veel neljas, keda kutsutakse “the forgotten Dottir” – Thuri Helgadottir, kes nii kuulus ei ole. Katrin võitis Crossfit Gamesi kaks korda järjest 2015 ja 2016 ja otsustas siis sellest kogemusest kohe ka raamatu kirjutada. Okei, kui sa oleks kaks aastat järjest Fittest Woman On Earth, siis muidugi sa võid sellest raamatu kirjutada, keegi pole öelnud, et ei või… aga ma olin selle raamatu suhtes eelnevalt palju rohkem elevil kui see raamat ise väärt oli, nii et ma vist irisen mõttetult jälle… Sest see raamat nüüd nii tohutult hea ka ei ole. Umbes selline lugemine, et loed ühe õhtuga läbi, muidu tore küll, oled natukene inspireeritud, aga ainult natukene. Eriti selles valguses, et Katrini ülesastumine viimastel aastatel pole suurem asi olnud. Ja (see on nüüd väga õel) kui redditit lugeda, siis ei ole ta ka sugugi publiku lemmiku staatuses sportlane, erinevalt Anniest ja Sarast. Ühesõnaga selline raamat, et kui sa crossfiti fänn oled, siis kõlbab lugeda, aga kui sa crossfitist midagi ei tea, siis ilmselgelt jääb 80% sellest raamatust täiesti arusaamatuks. Ma nagu eeldasin, et vaade tippsportlase pea sisse võiks olla inspireerivam, aga tegelt ei olnud.

Janek Oblikas “Rabajooksust alastimaratonini. Miks on täna hea päev jooksmiseks.”Janek Oblikas on Eesti jooksusõpradele eelkõige teada kui mees populaarse veebilehe marathon100.ee taga, lisaks veebilehe meheks olemisele on ta jooksnud väga palju maratone ja lõpuks siis nüüd sellest ka raamatu kirjutanud. Vot seda raamatut ma soovitaks küll, sest esiteks on see väga naljakas ja teiseks kinnistab laialtlevinud müüti sellest, et maratoonarid ei ole normaalsed inimesed. Janek on jooksnud maratone igas maailma nurgas ja enamus raamatust neid kirjeldabki, aga raamat algab siiski kõige algusest ja valgustab väga humoorikalt seda okkalist ja ohtrate halbade otsustega sillutatud teed maratonijooksuni. Ma jällegi ei tea, kas see raamat on nii lahe lugeda juhul, kui sa ise ei ole maratoni jooksnud ja mis mulje see siis võiks jätta (ilmselgelt selle, et maratoonarid ei ole normaalsed inimesed…) Aga põhiolemusena on see raamat lihtsalt väga humoorikas ja eneseirooniline ja juba seetõttu väga lahe lugemine.

Ian Nathan “Anything You Can Imagine. Peter Jackson and the Making of Middle-Earth”. See on juba üks tõsisem tükk raamatut. Esiteks paks ja teiseks väga tiheda trükiga ja kolmandaks nii tahke tekstiga, et annab teist päris lugeda. AGA. Kui olla nii suur “Sõrmuste isanda” filmide fänn, kui mina, siis on tegemist ülihuvitava raamatuga, sest see kirjeldab päris detailselt seda, kuidas need filmid sündisid. Täitsa algusest peale, põhjalikult. Esimesed peatükid olid konarlikud ja vajasid tahtejõuga läbinärimist, sest käsitlesid seda osa filmitööstusest, millest ma midagi ei tea ja mis on ausalt öeldes ka väga ebahuvitav – stuudiote poliitika, lepingud, kokkulepped, ja muu säärane. Aga kui jõutakse juba käsikirja kirjutamiseni, osatäitjate valimiseni ja nagu päris filmitegemiseni, siis on see väga huvitav. Need filmid on eriti just tehnoloogiliselt olnud täielikud teerajajad ja nende tegemisega põhimõtteliselt kas mõeldi välja või võeti kasutusele tehnoloogiad, mis praegu on täiesti normaalsed, aga tol ajal neid lihtsalt veel, noh, ei olnud. Teine asi on see, et just need filmid tõid tegelikult fantaasia-žanri laiatarbe käibesse, koos kõigi nende hunnikute Oscaritega, mis need filmid kõik võitsid. Ja need filmid tehti kuskil väikese Uus-Meremaa taganurgas selliste inimeste poolt, kes suures filmitööstuses varem nagu osalenud polnudki… Ühesõnaga, vaimustavad filmid, ja vaimustav aruandlus, kuidas need vaimustavad filmid valmis said. Okei, ma pole seda raamatut veel päris lõpuni jõudnud lugeda, aga ma loodan, et see on lõpuni väga huvitav (praegu olen heliriba sündimise juures).

k.

Rubriigid:Uncategorized
  1. november 10, 2021, 9:51 p.l.

    Kui juba Tolkieni-filmidest juttu, siis soovitan seda Lindsay Ellise videoesseed – õigemini uurivat dokumentaalfilmi – sellest, mis “Kääbiku” filmide produtseerimisega valesti läks.
    Esimene osa “A Long-expected Autopsy”

    ja teine osa “Battle of Five Studios”:

  2. november 10, 2021, 9:53 p.l.

    lisasin ühe kommentaari linkidega “Kääbiku” filmide katastroofist, aga kuna tervelt kaks linki, lendas ilmselt spämmi.

    • Klari
      november 10, 2021, 9:54 p.l.

      Tahtis modereerimist jah 🙂

      Suur tänu, kindlasti vaatan!

  3. november 16, 2021, 6:33 p.l.

    Janek ütles, et on su arvamust lugenud ja hindab seda kõrgelt 🙂

    • Klari
      november 16, 2021, 7:39 p.l.

      Väga tore – see raamat mulle tõesti väga meeldis 🙂

  1. No trackbacks yet.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: