Esileht > Uncategorized > Positiivne programm

Positiivne programm

Sel nädalal tuli lumi maha. Minu esimene reaktsioon sellele oli mõistagi WTF WHY, aga ma sundisin end endale aru andma, et ma elan Eestis ja praegu on novembri lõpp. Lumi ei ole meie kliimas sellisel aastaajal mitte midagi iseäralikku ja kui see mulle ei meeldi, siis on see minu probleem. Ei, mulle tõesti ei meeldi lumi ja sel aastal ei meeldinud see mulle juba sel hetkel, kui see maha sadas. Kuna mul on aga väga tugevalt sissejuurdunud komme püüda leida igas halvas midagi head, siis jõudis mulle täna päeval kohale, et ma saan nüüd lõpuks ometi teha seda, millest ma olen juba mitu aastat unistanud, ehk siis hüpata saunast leiliruumist otse lumehange. Üle-eelmisel aastal teadupärast lund maha ei tulnud ja eelmisel aastal jäi mul see lumehange trikk ka tegemata, kuigi ma ei mäleta enam, miks? Lund ju oli küll, ma käisin selles jooksmas ja kirusin seda maapõhja. Aga võibolla käisin peale sauna hanges ka ja lihtsalt ei mäleta, see on minu puhul tavaline. Igatahes saan ma seda nüüd jälle teha ja väljavaade elule läks kohe palju ilusamaks. Isegi lumele suudan ma leida positiivse nüansi, beat that!

Põnevad seiklused jõusaalis mul ka sel nädalal jätkusid. Läksin ükspäev trenni ja olin vedanud juba jalga retuusid ning pannud jalga ka ühe tossu, kui parasjagu teise tossu paelu sidudes tundus retuuside juures midagi kummalist olevat. Lähemal vaatlusel selgus, et ma olin need endale jalga tirinud pahupidi. Loomulikult ei viitsinud ma hakata enam midagi ära võtma ega õigetpidi kuhugi panema, uurisin end tükk aega peeglist, et kas päriselt on aru saada, et mul retuusid pahupidi jalas on ja otsustasin, et kelle asi. Kui keegi tahab mind nii pingsalt jälgida, siis on see nende mure, mitte minu. Ükskord näiteks nägin ma saalis meest, kellel olid jalas eri paaridest tossud. Ka nii võib.

Minu valgest nahast tõstevöö ja pisike 67,5-kilone kang

Nii tühja jõusaali näeb ainult pühapäeva hommikuti.

Kahjuks käivad seal enne mind vist mingid anarhistid või niisama idioodid, sest minu kõrvale tõsteplatvormile oli jäetud kangile peale 115 kilo ja see kang sinna niisama vedelema jäetud, paljudel masinatel olid suured raskused peal ning see polnud sugugi esimene kord, kui ma sellist asja näen, pigem on tegemist sellise huvitava pühapäevahommikuse traditsiooniga. Kes küpsetab perele pannkooke, kes käitub jõusaalis nagu viimane tropp. #paljutoredaidinimesi

k.

Rubriigid:Uncategorized
  1. tom
    november 28, 2021, 8:50 p.l.

    Meil tuli täna lumi maha ja hommikul sörkis rebane koerte meelehärmiks maja eest läbi. Lumi mulle meeldib eelkõige seetõttu, et lootust varsti suusatama saada. Autosõitu ja jooksmist küll segab, aga elab üle nagu iga talv.

  2. november 29, 2021, 2:03 e.l.

    Jah, rattaga tuli täna ka tükk maad ettevaatlikumalt sõita kui muidu.

  1. No trackbacks yet.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: