Kohv

Täna oli ERRis uudis, et kliimamuutus tõtab kohvi pidupäevajoogiks muuta.

Ma jälle kurb, ja loodan omaette, et äkki see juhtub millalgi pärast minu eluaega või nii. Kohv ja mina oleme teadupärast suured sõbrad. Või ütleme siis nii, et mina olen suur kohvisõber, sest ega ma seda ei tea, mis tunded kohvil minu vastu on.

Vahepeal käisin ma kontoris tööl ja seal on terve korruse peale üks tavaline kohvikann – teate küll, see filtriga, mis tilgub. Inimesi mitukümmend. Konkurentsitult kõige sagedamini kõlav lause mõlemas toas, kus ma istumas käisin, oli igapäevaselt “Kas seal kohvi oli vä?” – seda küsiti siis iga inimese käest, kes koridorist tuli ja järelikult kohvimasinast mööda jalutas. Kui vastus kõlas jaatav, siis tuli kähku peale lennata, sest järgmisel minutil seda kohvi seal enam olla ei pruukinud, kannutäis kadus alati ülehelikiirusel. Ma mõnikord panin kannutäie tilkuma ja jäin koridori peale ootama, sest selle juurest ära minna oli väga riskantne tegevus. Kontoris töötavad inimesed teadupärast joovad kohvi suurte kruusidega.

Ma joon kodus mõistagi sama suure kruusiga ja seetõttu olen ma alati natukene hämmingus, kui kohvikus kohvi tellides mingi väike tassike tuuakse. Ega ma ülearu tihti kuskil kohvi joomas muidugi ei käi ka.

Aeg-ajalt tabab mind ahastus teemal “appi, ma pean vähem kohvi jooma!”, kuigi ma ei oska selgitada, miks ma arvan, et ma peaksin vähem kohvi jooma. Tavaliselt tabab see mind siis, kui ma adun, et ma joon mingi viis kruusitäit päevas. Mis on nagu… vähemalt liiter. Ma ei ole kindel, kas liiter kohvi päevas juua on ikka päris normaalne. Sellest see ahastus. Igaks juhuks. Siis ma tõmban kolme kruusi peale tagasi, aga vähem nagu kuidagi ei mängi välja, tee või tina.

Kodus ja tööl ja külas ja üldse muidu igal pool reeglina ma joon täiesti tavalist musta kohvi ilma igasuguste lisanditeta. Ma ei pane sinna sisse ei mett ega suhkrut ega piima ega koort ega üleüldse mitte midagi, sest mulle maitseb must kohv kõige rohkem. Kui on hea kohv. Iga kord alati ei ole ja siis ma küsin küll endalt, et miks ma seda joon. Aga ikka joon. Ükskord aga mõtlesin ma, et proovin Circle K valikust järjest ära kõik variandid, mis neil seal müüa on. Kahjuks ma ei mäleta, kas ma jõudsin kogu valiku ära tarbida või ei, ega see ka ülearu huvitav ei olnud – sest kui ma näen, et sealt masinast tuleb topsitäis piima ja sorts kohvi, siis mul tekib küll küsimus, et mis kuradi asi see veel on. Küll aga avastasin ma, et Circle K automaatides on nüüd ka americano ja vot see oli küll üllatavalt maitsev. See muidugi on ilma piimata ka. Piimaga variantidest meeldib mulle endiselt flat white kõige rohkem.

Kord proovisin huvi pärast ka taimse piimaga kohvi, minu mäletamist mööda oli see kaerapiim, aga… ei. Mis on ka loogiline, arvestades fakti, et mulle maitseb must kohv niikuinii palju rohkem kui piimaga.

Tundub, et Circle K valikus on nüüd permanentselt ka jääkohv, aga sinnani ma pole veel jõudnud, sest hetkel on talv.

Miks just Circle K – sest ma olen püsiklient, mujal tanklates pole iial elus tankinud ja iga kuues kohv on tasuta ja oma topsiga soodushinnaga ja. Olerexist olen vahel harva ostnud ja R-Kioski oma on mu meelest kehvema maitsega (lisaks asuvad need R-kioskid selliste kohtade peal, kuhu ma tavaliselt ei satu).

Ma olen tihtipeale mõelnud, et huvitav, mis siis juhtuks, kui ma kohvijoomise üldse järgi jätaks, aga see mõte tundub nii hirmus, et ma pole seda kunagi proovinud. Minu poolt tarbitavad kogused (pluss muud ergutavad joogid, mida ma tihti joon) ei jäta vähimatki kahtlust sellele, et ma olen ilge kofeiinisõltlane, nii et muidugi on see mõte väga hirmutav. Ma reaalselt arvan, et ma vist sureks ära või midagi 😀

Selge see, et uudis kohvi luksuskaubaks muutumisest tekitab minus teatavat ärevust. Mida need vanad eestlased tarbisidki, võilillejuuri ja tammekoort?

k.

Rubriigid:Uncategorized
  1. tom
    jaanuar 28, 2022, 7:42 p.l.

    Selliseid uudisi lugedes tuletan alati endale meelde mitu korda aastas tehakse juttu mingit toiduartiklit ähvardavast ohust (banaanid, kakao, apelsinid, kohv, oliivid … jne … ). Seni on tegu olnud hooajalise kerge hinnatõusuga kuna igasugu putukatest, haigustest, ilmastiku anomaaliatest on jagu saadud. Küll läheb kohviga samamoodi – loodetavasti, muidu kaob hommikul ärkamise mõte ära 😉

    Ise olen samuti kohvisõltlane kuid täiega naudin vaid kodus valmistatud paari kindla margi toodangut. Soomes toodetud Kulta Katariina hele (paahtoaste 1) ja Presidentti Gold lemmikud, neid toon aastavaru hommikukohvi jaoks kaasa. Tollis ilmselt kahtlustatakse, et tegu mingi muu pulbrilise ainega 😛 Toidukohtades ja külas tellin joogiks alati kohvi, ka öösel sest sõltlasena on süsteem nii läbi imbunud, et unele ei mõju. Kui mind seataks valiku ette: kummast loobuksin, kas õllest või kohvist, siis ilmselt õllest – raske südamega. Hukkamisele viidavale pakutakse viimast sigaretti, ma eelistaks head kohvi metspähkli maitselise koorega 😛

    • Klari
      jaanuar 30, 2022, 10:50 e.l.

      Jah, ma loodan ka, et see oli ainult hoiatusena mõeldud. Kuigi banaanide kohta on ju ka teada, et nendega on mingite taimehaiguste tõttu jama ning praegu müüdavad banaanid näiteks ongi tuntavalt teile sort kui aastaid tagasi. Vanasti olid paremad.

      Soome kohvid on minu maitse jaoks veidi hapud, kuigi ma pean tunnistama, et minu lambis põleb igasugune õli 😀 Tööl oli vahepeal ainus variant juua lahustuvat kohvi Saku Lätte automaadist tuleva kuuma veega – no läks see ka.

  2. E.
    jaanuar 29, 2022, 11:49 e.l.

    ennemuiste olid sigurid ja sigurikohv, minu kohvimaniakist vanaema tarbis seda. vanemad olid ka samasugused, seevastu meie pere lapsed kohvi ei joonud, ilmselt ahnete vanemate kõrvalt lihtsalt ei jagunud. minu vend, kes siiamaani selle trauma all kannatab, joob ainult taimeteesid, aga mina olen tänu kohvimasinale tarbima hakanud.

    • Klari
      jaanuar 30, 2022, 10:48 e.l.

      Viljakohv oli ka vene ajal kõva tegija ja seda vist müüakse praegugi – näiteks lasteaias anti meile sooja joogina tihtipeale viljakohvi, piima ja suhkruga muidugi. MInu vanaema jõi seda ka, ma mäletan. Aga meie peres hakati lastele suht varakult kohvi andma, ma ise näiteks ei mäletagi, millal ma kohvi jooma hakkasin – põhikoolis kindlasti juba.

      • jaanuar 30, 2022, 1:05 p.l.

        Seal viljakohvis oligi üks komponent sigur, see, mis mõrudust andis.

  3. jaanuar 29, 2022, 10:07 p.l.

    Üldiselt jah, selliseid uudiseid on vahelduva eduga viimase 20 aasta jooksul kogu aeg tulnud, nii et paanitseda pole vaja.

    Ma ka musta kohvi jooja. Must kohv selles osas ei andesta, et maitset pole võimalik mingi piimavahu ja suhkru vahele ära peita ja hea uba on oluline.
    Mina tunnen, et peaks kohvi jooma peamiselt siis kui kontoris olen ja mitu tassi päevas võtan. Mingis mõttes on kohv kontoris nagu suitsetajatele sigaret – pauside täitmiseks. Ja sealt tõdemus, et ma ei tahtnudki sel hetkel kindlasti kohvi juua, aga lihtsalt oli mingi paus kahe nõupidamise vahel ja justkui vajadus sooja tassi käes hoida ja midagi juua.

    Mis Circle K-sse puutub, siis kohv on loomulikult ka üks suurema juurdehindlusega tooteid sellistes kohtades nagu kioskid ja tanklad – väga tagasihoidliku omahinnaga (mis see uba ikka maksab) ja üsna kallis igapäevaselt sealt võtmas käia. Kui vähegi kohvisõber oled, tasub kodusesse masinasse investeerida ja oma kohvitops kodust lahkudes ise kaasa võtta.

    • Klari
      jaanuar 30, 2022, 10:57 e.l.

      Jah, ma olen absoluutselt nõus selle kontori fenomeniga – ma joon seal rohkem kohvi kui kodus. Aeg-ajalt on vaja ju laua tagant püsti tõusta, kuhugi minna – mittesuitsetajana pole mul kuhugi mujale minna kui kohvi võtma. Kohvinurk kontoris teenib sama eesmärki mis suitsunurk – seal liigub info 😀 No ja näed inimesi, keda muidu ei näeks ja nii edasi.

      Ma olen väga hästi kursis, et kohv on kõige suurema juurdehindlusega müügiartikkel – mitte ainult tanklas, kohvikus ja söögikohas ka. Tanklate fenomen mu jaoks on lihtsalt see, et mulle meeldib see liigutus – teha sõidu ajal paus, minna võtta see kohv ja sõita siis edasi. Ma teen seda harva, võibolla korra kuus või isegi harvemini. Muidugi kui ma sõidaks igapäevaselt ainult linnas sees, siis seda efekti ei tekiks, aga ma sõidan igapäevaselt linnade vahel. Üldse mulle meeldib igasugu asju käigu pealt tarbida, ilmselt nõukaaja jäänuk – tol ajal ju selliseid võimalusi polnud, igasugune to-go variant tundub siiani uhke ja välismaine…

  4. el_maestro
    jaanuar 30, 2022, 1:09 e.l.

    Musta kohvi joon ainult hommikuti. Kui veel eelmisel aastal oli tass kohvi Portugalis 50 senti siis nüüd on 60 peale tõusnud. Aga päevase kohvi peal peab mul olema vahukoor, mida pole vahustatud, vaid on pakis korralikult loksutatud. Sellepärast sobivad ainult sellised vahukoore pakid, millel on keeratav kork, sest muidu ei saa enam pärast esimest korda loksutada. Papitopsikust ma kohvi ei joo, samuti ei kõlba vahukoore asemel kohvikoor.
    Aga tõeliselt väikesed tassid on lõuna-ameerikas, seal suht ongi sees üks lonks ainult. Seda ei saa isegi tassiks nimetada. Suurus on ikka alla poole Eesti kohvikutassist.

    • Klari
      jaanuar 30, 2022, 10:46 e.l.

      60 senti? Eestis maksab kohvitass vähemalt 1.50, kui mitte rohkem 😀

      Kas see vastab ka tõele, et Lõuna-Ameerikas on suht võimatu mingit normaalset kohvi kuskil saada, igal pool on Nescafe? Või ajan ma mingi muu piirkonnaga segamini praegu? Ma olen midagi sellist lugenud.

      • el_maestro
        jaanuar 30, 2022, 2:53 p.l.

        Seda Nescafe’d kipuvad inimesed kodus enamasti jooma, sest kohvimasinad pole väga levinud.
        Tavalist kohvi ongi raske tellida. Kui tellid musta kohvi antakse espresso ja piimaga kohv on kuumaks aetud piim kohviga, vett ei pandagi. Meie mõistes tavalise kohvi saamiseks peab kohvi asemel hoopis “um abatanado” küsima, ehk siis inimesed ei saa lihtsalt üksteisest pigem aru, kuna must kohv tähendab seal midagi muud kui meil. Kui veidi süveneda ja kohalikud mõisted ära õppida, saab ikka normaalset kohvi ka.

    • jaanuar 30, 2022, 1:08 p.l.

      Itaalia espressotassid on sama pisikesed, aga teisest küljest on sinna kulunud kohvikogus ikka umbes sama, mis americanol (americano olevatki tekkinud siis, kui ameerika sõjaväelased olid pärast sõda Itaalias ja palusid espressole kuuma vett juurde panna, et oleks harjumuspärane).

  5. Rääk
    veebruar 5, 2022, 8:20 p.l.

    Jätsin ca 5 – 6 aastat tagasi maha suitsu, kohvi, alkoholi ja gluteeni. Iga asja eraldi, mitmekuuliste vahedega.
    Suitsetamisest loobumine oli kõige raskem otsus, psüühiliselt üsna laastav, aga füüsiliselt kergelt talutav.
    Kohvist loobumine oli psüühiliselt lihtne, aga füüsiliselt väga vaevusterohke. Peaaegu kolm nädalat kannatasin erinevate ränkade võõrutusnähtude all.
    Alkoholi tarbisin nagunii kole vähe, selle mahajätmist ei saanudki tajuda.
    Ja gluteeniga pidin lihtsalt kogu toitumist muutma, see oli põnev. Samas ka ainus, mille puhul ei rakendu nulltolerants, kuna see muutus polnud eluliselt vajalik, on lihtsalt pikaleveninud eksperiment.

    Kohv on ainuke, mille puhul tekivad siiani neelud ja vahel ka tunne, et suren, kui seda nüüd ja otsekohe ei saa. Kusjuures, mulle lõpus kohv enam üldse ei maitsenudki, hakkas ikka väga vastu. Aga vabaks ei saa ka peale mitmeid aastaid. Ja just selle narkomaanliku käitumise tõttu olen otsustanud, et kohvilõksu mina enam ei lange. Kui juhtun lugema artikleid kohvi kasulikkusest, siis ajab oigama, et mida kõike äri nimel letti ei lööda. Suur osa maailmast istub kohvilõksus ja räägib, et nii mõnus rutiin, hetk iseendale, nauding. Sõltuvus on selle nimi. Sigareti, süstla või tableti asemel on pruun vedelik anumas. Ilmselgelt mitte nii ohtlik sõltuvus, eks ole, aga siiski lõks.

    • Klari
      veebruar 5, 2022, 8:31 p.l.

      Suitsetamise mahajätmine käis mul kergelt, ainus, mis häiris, oli võimendunud lõhnataju, aga see läks vist ka mingil hetkel mööda.

      Kofeiini tarbimisega on see häda, et ma joon küll päevas paar-kolm liitrit vett, aga ainult vett ei suuda isegi mina juua, vahel tahaks midagi muud ka, millel mingi maitse oleks. Samas ma ei joo midagi, mis sisaldaks suhkrut (mul on põhimõte, et kaloreid ei jooda, vaid süüakse). On väga vähe jooke, mis ei sisaldaks ei kaloreid ega kofeiini… Nii et ma võiks ju kohvi joomisest isegi loobuda, aga kofeiinist loobumine oleks juba seetõttu keeruline, et väljavaade kogu ülejäänud elu vaid vett juua ei tundu kuigi ahvatlev.

  1. No trackbacks yet.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: