Esileht > Uncategorized > Taaskord esmakordne kogemus…

Taaskord esmakordne kogemus…

…minna jooksuvõistlusele ilma eelnevalt ühtegi jooksusammu tegemata.

Et kõik ausalt ära rääkida, tuleb alustada sellest, et hoolimata oma siirast uskumusest, et ma enam jooksmisega ei tegele, olin ma end mingil põhjusel Maijooksule kirja pannud. See oli teadlikult vastu võetud otsus, seda küll, aga mida ma selle teadliku otsusega endale ette kujutasin, seda ma päris täpselt ei teadnud. No ilusat maikuu laupäeva ja toredat liikumisüritust ilmselt.

Eks selle maikuuga on siin olnud nagu on, reedesel päeval enne Maijooksu näiteks oli Pärnus tervelt 8 kraadi sooja ja sadas vihma. Ma tõdesin suure üllatusega, et toomingas on õitsema hakanud – kogu aeg on nii kohutavalt külm olnud, et see tuli tõesti suure üllatusena.

Õnneks taevased jõud siiski halastasid ja Maijooksu laupäeval oli ilm nii kabe, kui see sellel aastal üldse olla saab – päike paistis ja temperatuur oli isegi üle 10 kraadi, võibolla et isegi mingi 15, aga tuul oli kõva ja jäiselt külm. Tallinnas siis – Pärnus oli hommikul kell 9 ka soojem kui Tallinnas keset päeva, muide. See kummaline ilm tekitas mulle kõvasti peamurdmist, mida selga panna – oleks ma jooksma kavatsenud minna, oleks ma täpselt teadnud, aga ma nimelt ei kavatsenud jooksma minna. Ma kavatsesin kõndima minna, sest oma viimased jooksusammud tegin ma oktoobrikuus Rannajooksul (eelmise õhtu Sindi Rockilt pärit pohmelliga). See jooksmisega mitte-tegelemine on mul muidu väga hästi välja tulnud, seetõttu oli suur mu üllatus, kui ma ühel hetkel avastasin, et olen end Maijooksule registreerinud mitte kõnni-, vaid jooksudistantsile – ilma ajavõtuta küll (sest ega ma päris idioot ei ole), aga siiski. Mul puudub igasugune mälestus sellest registreerimishetkest ja antud otsuse tagamaadest, aga ma arvan, et võibolla mu ego ei lubanud sõnale “kõnd” klikkida või midagi sellist.

Sellest mõneti kummastavast avastusest sündis siis omamoodi challenge – vaadata, kuidas siis oleks ilma igasuguse ettevalmistuseta osaleda jooksuvõistlustel. Joostes.

Lõppkokkuvõttes tegin ma 7-kilomeetrise raja läbimisel kokku kolm kõndimispausi mahus ca üks kilomeeter kokku, mis oli umbes kuus korda vähem kui ma ette arvasin. Või ega ma õigupoolest ei osanudki midagi ette arvata, kui palju ma üldse joosta jaksaks. Tuletan lugejatele meelde, et mul puuduvad jooksmiseks igasugused füüsilised eeldused, ma pole teinud absoluutselt mitte mingisugust võhma- ega kardiotrenni viimased kuus kuud (kui mitte arvestada seda, et ma olen viimastel kuudel jõusaalis teinud pigem 10 kordust seerias, mitte tavapärased 5-6) ja ma käin jõusaalis kõikidest kardiomasinatest väga kauge kaarega mööda isegi soojendust tehes.

Seega tegin ma ilmselt kogu oma elu kõige parema jooksuvõistluse tulemuse, aga jõudsin selle käigus taaskord ka järeldusele, et ma tõepoolest ei viitsi ega taha enam joosta. Nii et võibolla see siis oligi päriselt mu viimane võistlus vähemalt praeguseks, sest ega ma ei näe ka erilist varianti, et ma viitsiks kuhugi tegelikult ka kõndima minna, olgu need liikumisüritused muidu nii toredad kui tahes. Mitte mingit igatsust jooksmise või jooksuvõistluste järgi see tänane üritus minus küll ei tekitanud.

k.

Rubriigid:Uncategorized
  1. Kommentaare veel pole.
  1. No trackbacks yet.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: