Kui palju jalanõusid?
Avastasin täna hommikul, et ma vahetan tööl päeva jooksul nii palju jalanõusid, et absurdne.
Tulen hommikul tööle, tossud või tennised jalas. Peale kella 8 lähen tootmisliinile, selleks panen jalga turvajalanõud (koledad ja ebamugavad). Tulen liinilt tagasi, võtan turvajalatsid ära ja panen jalga tavalised ESD-plätud, mis mul varasemalt olid tööjalanõud. Ma ei pea neid kandma, sest ma töötan kontoris, aga need on maailma mugavaimad jalanõud, nii et ma kannan neid igapäevaselt päev otsa. Võibolla vahepeal lähen veel liinile, siis jälle turvajalanõud ja pärast vahetan tagasi ja kui ma koju hakkan minema, siis panen jälle tossud jalga.
Sama absurdne on see, kui palju mul on trennitosse. Jõusaalis käimiseks on mul kolmed erinevad näiteks. Ülakehapäevadel kannan Nike Metcon 6, mille ma ostsin spetsiaalselt küki tegemiseks, sest neil on eraldi sisse käivad kannakõrgendused ja need on siis peaaegu nagu tõstekingad. Kahjuks õnnestus mul talvel väga korralikult põlve vigastada, mistõttu ma kõrgendatud kannaosaga tossudes enam kükki teha ei saa (sest põlv liigub tänu sellele liiga ette, mis ongi tõstekinga eesmärk) ja ega ma päris täpselt ei tea siiani, kas ma üldse kükki teha saan või kuidas või millal või mis tingimustel. Kuna aga need tossud maksid friiking 160 eurot, siis ma kannan neid vähemalt ülakehapäevadel. Jalapäevadel kannan ma kas oma vanu Metcon 4 või hoopiski kunagi New Yorkerist ostetud 10-euroseid tenniseid, olenevalt sellest, kas ma teen jõutõmmet või ei (jõutõmbe jalanõud teadupärast lameda tallaga tennad, eksole). Lisaks on mul kahed jooksutossud ja ühed vanad Free’d, millega ma ei tee midagi, sest ma ei käi jooksmas ega tee muud trenni peale jõusaali, mille jaoks mul juba kolm paari jalatseid on.
Siis on mul mõned paarid igapäeva-käimise tosse ja kolm paari igapäeva-käimise tenniseid ja mõned paarid suviseid plätusid. Mida mul aga ei ole, on kingad. Mul ei ole ühtegi paari kingi. Eile käisin kingapoes ja… ma ei saa aru, mida seal poes müüakse. Kas ma peaks selliseid jalanõusid jalga panema? Kingad, kui sellised. Ükskõik millised. Arusaamatu kontseptsioon.
k.
Lisa kommentaar
special k 
Ole tänulik, et sa põhikohaga jooksmisega ei tegele.
Enamikul on ca 10 paari erinevaid (tavatrenn, maastikutrenn, lõigutrenn, hallitrenn), siis talvine mudel millega lumes-lörtsis saab joosta, võistlustossud (1-2 erinevat paari) ja staadionil jooksmiseks veel naelikud ka. Olukorras kus tavaline trennitoss maksab keskmiselt 100€ ja võistlustoss 200€ ning kõige tavalisema (igapäevasemalt) kasutatava trennitossu eluiga on ca 3-4 kuud, siis on täitsa üllatav, et jätkuvalt on elus teadmine nagu jooksmine oleks odav spordiala.
Kingade asjus ma olen samast parteist ehk kõige kingamad kingad mu arsenalis on äsja soetatud Kira ketsid :D.
a mu jalanõuideaal on selline, mis oleks mugavuselt nagu toss (neid peab muidugi erinevaid olema, olenevalt sellest, milline jalavigastus mind parajasti kõige rohkem häirib), aga välja ei näeks nagu toss, vaid king. Salatossusid paluks.
Igasugustest tossulistest meeldivad mulle välimuse poolest ainult ketsid ja vanakooli tennised, aga need sobivad mu jalale haruharva, peagu alati on mingi jama.
tantsimiseks mõeldud jalatsid 🙂 pane aliexpressi “dance sneakers” või “latin dance shoes”. mul on sellised: https://tinyurl.com/ycx8d978 kuigi need nii väga kingade moodi ei ole aga jube mugavad on küll
Selle kommentaariga meenus mulle, et mul on ju tegelikult veel alles ühed karakterkingad – väga mugavad, kontsaga, täiesti adekvaatse kinga välimusega. Õue jalga ei pane (sest nahktald), aga teatrisse saab minna küll!
Ma lugesin õudusega esimest kommentaari jooksutossude teemal ja olen sunnitud kaasa noogutama. Tõepoolest peale ise jooksuga natuke tegelema hakkamist avastasin tossude maailma hoopis teisel tasemel. Kui seni oli tossu põhikriteerium jalga sobivuse mugavus ja mõistlik värvikombinatsioon siis peale jooksma hakkamist selgus, milline teadus igas jooksujalatsis peidus. Õnneks ei tegele võistlustasemel, muidu oleks praeguse pea kümne paari asemel ilmselt kakskümmend ja hoopis teisest hinnaklassist. Muidu pole Nike fänn aga kõvemal siledal pinnasel jooksmiseks sobib mulle nende Zoom Pegasus kõige paremini.
Kingade põhikriteerium endiselt kasutajasõbralikkus ja mugavus, ehk siis ilma paelteta, pehme õhukese tallaga, hästi ja mitte liiga tihedalt istuv – kokkuvõttes selline millega võiksin kildi mugavalt joosta. Värv must või pruuni beezhi toonid. Teatrisse või pidulikele vastuvõttudele minekuks on paar ebamugavaid “soliidse” väljanägemisega kingi.
No näed, sa oled täiskasvanum inimene kui mina. Ma peaks teatrisse ja vastuvõtule ka tossudega minema 😀 Või siis enne kingapoodi minema. Aga ma olen nüüdseks käinud juba mitmes kingapoes ja mu vastumeelsus kingade kui selliste suhtes ainult kasvab – kingad on ebameeldiva välimusega.
Üks väheseid asju, mis ma tootmisettevõttes töötamisest taga igatsen on need mugavad esd sandaalid. Kuigi praegune tööandja on mulle andnud turvajalatsid (botaselaadsed), turvasaapad, tänavakingad ja kontsaga peokingad 🙂
no neid sandaale tegelt ju müüakse ka 😉 (kuigi ma ei kujuta ette, mis nad maksavad)
OK, ma praegu huvi pärast vaatasin, ca 120 eurtsi. Odav lõbu just ei ole 😀
Harrastusjookjal (ma kunagi mõõtsin, veidi alla 1000 km aastas, rohkem pole niikuinii tervislik) ei ole vaja kümmet paari tosse, piisab umbes kahest, ja need kindlasti ei vahetu iga paari kuu tagant. Harrastusena on jooksmine kindlasti odav.
Kingi või üldse pidulikumat riietust läheb elus ikka vaja ju. Pulmad, juubelid, matused, lõpetamised või misiganes. Inimkond on iseendaga kokku leppinud, et üleminekuriitusi peetakse ebamugavas riietuses, et hetke erilisust visuaalselt markeerida. (Kingad võivad muidugi ka mugavad olla.)