Laine

Lõpuks ometi on kohale jõudnud ka minu lemmikosa aastast, ehk siis kuumalaine! Ma kirjutan “lõpuks ometi” nagu polekski meil tegemist juunikuuga, aga no tõsiselt, siiamaani on kogu aeg nii külm olnud, et ma polnud sel aastal veel lühikese varrukaga väljagi saanud astuda, paljastest varvastest rääkimata. Nüüd siis lõpuks ometi läks soojaks ka.

Käisin täna isegi esimest korda ujumas. Jõevesi on ideaalsed 22 kraadi, ilmselt peab homme ka minema, sest kogemus näitab, et ülehomme on vesi ilmselt juba liiga soe. Ma ei tea, kuidas seda selgitada, et minusuguse väga soojalembelise inimese jaoks on 24-kraadine vesi juba ebameeldivalt soe.

Küll aga oli jõgi suht täis mingit vetikasoga, ma ei tea, miks ja kust see tuleb. Vesi on siin ka tavapäraselt tumepruuni värvi – näed siis, Kaur, mul ei ole vaja kuhugi rabalaukasse ronida, piisab kodusest Pärnu jõestki!

k.

Rubriigid:Uncategorized
  1. juuni 26, 2022, 10:31 e.l.

    No, palju õnne 🙂

    Ma ise ei oska eriti jõgedes ujuda. Vesi seal ju liigub ja mis sa siis ujud lakkamatult vastuvoolu või kuidas see peaks olema?

    Ma ise proovisin eile minna Raudoja veehoidlasse, aga sel oli kallas liiga soine. Ujusin siis Soodla veehoidlas (see on sealsamas, Soodla ja Raudoja on teine teisel pool Piibe maanteed). Edasi-tagasi risti üle. Aga see oli ka üsna igav.

    Kõige rohkem meeldivad mulle tõesti keskmise suurusega järved, millele saab ringi peale ujuda. Ei pea tingimata raba- olema 🙂

    • juuni 26, 2022, 10:40 e.l.

      SIndis on jões väliujula, mis on selle koha peal olnud juba kauem, kui keegi mäletab – mu isa on 68-aastane ja see ujula on seal olnud tema lapsepõlvest saadik. Tundub, et see koht on hoolega valitud, sest seal on vool sisuliselt olematu (mujal jões on tugevam). Varem ma arvasin, et paisu tõttu – ujula asus mõnisada meetrit paisust ülalpool, pmst paisjärv, nüüd enam paisu ei ole ja selle asemel on kärestik, aga vool on sama olematu. Ma muidugi pean tunnistama, et ega SIndis sellel jõel erilist minekut ei ole, kõik teised ujumiskohad on sama uimased.

      Eks see on päritolus kinni, mis kellegi jaoks normaalne ujumiskoht on. Ma elasin lapsepõlves praktiliselt jõe kaldal, minu ja ka kõigi teiste põliste sintlaste jaoks on jõgi kõige normaalsem ujumiskoht 😀 Meri on ulpimiseks (nagu Ritsik oma blogikommentaaris kirjutas, seal pead kõigepealt kilomeetri jalutama, enne kui vesi rinnuni on) ja järv… no ma ei tea, see pole ka kellegi meri 😀

    • juuni 27, 2022, 1:50 e.l.

      Kiirema vooluga jões saab väga hästi pikalt ühe koha peal ujuda ja kui õnnestub edasi liikuda, on kohe saavutuse tunne.

      Mul tuli lapsepõlves vahel aganaid oma ujumisvette segada! see tähendab, et ma püüdsin ujuda vanavanemate suvila juures kärestikulises külmas madalas Põhja-Eesti jões, kus paaris kohas oli natuke sügavam, vähem kiire vool ja seetõttu isegi midagi soojuselaadset. Need kohad olid nii meeter-paar pikad ja küll siis tuli rahulikult aeglaselt ujuda, et voolu kiirus minu jõudu tasakaalustaks ja ma oma meetri-paari pealt välja ei ujuks.

  1. No trackbacks yet.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: