Esileht > Uncategorized > Malta (aruanne)

Malta (aruanne)

Reaalsus aastal 2022 – lähed reisile ja loodad, et vahepeal tuumasõda ei tule, aga lohutad end sellega, et vähemalt on sihtkoht soe, päikeseline ja ilus (noh, et kui tagasi tulla ei saa vms :D)

Käisin lõpuks ometi siis Maltal ära. Miks Maltal? Ei tea isegi, ükskord kunagi mul see mõte tuli, kui ma nägin internetis pilte helekollastest vanalinnadest suurte katedraalidega, siis ma olin müüdud. Mulle teadupärast meeldivad maailmas kõige rohkem meri ja kivid (ka vanade majade kujul) ja Malta sisuliselt neist kahest koosnebki. Aa, ja päike ka muidugi.

Suvaline Valletta vanalinnatänav alla mere äärde viimas.

Maltale saamine on imelihtne, Ryanair lendab Tallinnast otse ja odavalt (Riiast vist ka) kaks korda nädalas. Käisin reisil üksinda ja seetõttu piirdusin poole nädalaga – ma pole varem niimoodi täiesti üksinda reisimas käinud (lähetustes küll) ja arvasin, et äkki nädal esmakordseks kogemuseks on too much. Tagantjärele tarkusena oleks võinud nädal aega olla küll, iseenda seltskonna vastu pole mul kunagi midagi ja niikuinii hakkasin ma alles kolmanda päeva hommikul aru saama, kuhupoole teed ületades vaadata tuleb.

Niisiis, Malta in a nutshell – pisike kivine saareke keset ookeani, enamalt jaolt linnu täis ehitatud, turistide kontsentratsioon suur, inglise keel on teine riigikeel (ehk siis ei mingit suhtlusbarjääri), inimesed vahemerelikult sõbralikud ja avatud, aga mitte pealetükkivad, liiklus vasakpoolne ja autode kontsentratsioon veel suurem kui inimeste oma, ilm oktoobri alguses umbes selline nagu meie korralik kuumalaine. Minu sealviibitud päevadel oli kogu aeg 26-27 kraadi sooja, päike paistis, samas oli kogu aeg selline mõnus niiske ja soe meretuul ja palav ei olnud üldse (aga ma olen ka inimene, kelle jaoks 25 kraadist alles soe hakkabki). Liivarandu sealmail eriti ei ole, aga minu jaoks pärnakana ei ületa liivarand mitte mingit uudise künnist niikuinii (aga no hoiatuseks, et kes liivarannal vedelemise puhkust tahab, siis Malta võibolla ei ole päris see koht). Samas meri on seal tõesti sinine ja päike on soe.

Fort Ricasoli, kõige suurem merekindlus maailmas.

Kuna mu reisiplaan nägi ette puhtakujulist linnades hulkumist, siis hotelli valisin Sliemasse, mis on Malta kirderannikul asuv üsna modernne kuurortlinn. Kohe üle lahe lõunasse jääb Valletta, üle teise lahe loode poole San Giljan. Kogu see piirkond on tihedalt suurlinnastunud ala, kust on head transpordiühendused kogu ülejäänud saarega. Liikusin eranditult ühistranspordiga (busside ja praamiga), mis on seal väga viisakas (uued, konditsioneeritud bussid), ühistranspordi kaarte saab osta pmst igalt poolt (nädala aja piiramatu kaart näiteks maksab 21 eurot), buss küll tuleb siis kui ta tuleb, aga kohalik bussiäpp on väga asjalik. Saar on küll pisike, aga nagu ma ütlesin, liiklus on ülitihe, seega näiteks kümnekilomeetrise vahemaa läbimiseks võtab bussiga tund kindlasti ja natuke pealegi.

Külastasin lõppkokkuvõttes viit linna – Sliema, Valletta, Mdina, Rabat ja St. Julian’s (maltapäraselt San Giljan). Samas on Malta nii tihedalt asustatud, et seal linnadel mingit arusaadavat üleminekut küll ei ole, lihtsalt ühel hetkel on silt, et siit algab nüüd järgmine linn.

Sliema, minu “kodulinn”, asub poolsaarel ja on vanast kaluriasulast kasvanud modernseks kuurortpiirkonnaks suurte hotellide ja luksuslike korterelamutega. Samas kui astuda rannapromenaadilt üks tänavavahe sissepoole, on kitsad tänavad ääristatud uute majade vahel ka vanade, traditsiooniliste malta hoonetega. Üleüldse on Sliema väga võluv kooslus uuest ja vanast ning kuna ruumipuudusel ehitatakse majad arusaadavalt üksteise külge, pole sugugi haruldane nähtus, et vana maja fassaad läheb sujuvalt üle uueks või et traditsioonilisele puitrõdudega kahekorruselisele majale on otsa ehitatud veel viis modernset korrust. Ja muidugi ehitatakse seal võimsalt kogu aeg ainult juurde. Hotell oli poolsaare põhjapoolsel küljel mere ääres, hotelli ees kohe promenaad ja promenaadi all pargid ja kaljune rand koos oma ajalooliste Victoria-ajast pärinevate otse kaljusse lõigatud “basseinidega”. Promenaadil muide jõhker jooksjate ja teiste tervisesportlaste kogus kellaajast hoolimata. Poolsaare teise serva jäi veel turistikam piirkond veel suuremate ja uuemate hotellidega, praami- ja kruiisisadamate ja restoranidega ning vaatega üle lahe Valletta vanalinnale.

Varahommikune promenaad hotelli ees, taamal St. Juliansi kõrghooned
Sliema tänav ja õhtune golden hour. Värvilised puidust rõdud ehk gallariji on Malta spetsialiteet.

Reisi esimese täispäeva pühendasin Valletta külastamisele. Valletta on Malta pealinn – Euroopa kõige lõunapoolsem pealinn, Euroopa kõige väiksem pealinn (0,61 ruutkilomeetrit), Euroopa kõige päikesepaistelisem linn. Vanalinn pärineb 16. sajandist ja on sarnaselt Tallinna vanalinnale samuti UNESCO maailmapärandi nimistus. Valletta vanalinn on pisike ja kitsaste tänavatega, kuna asub poolsaarel, siis ära eksida seal põhimõtteliselt ei saa – kolmes küljes on meri ja neljandas linnavärav. Ronida saab üles ja alla nii treppidest kui tänavaist (mis on tegelikult üks ja sama, ehk siis eriti järsud tänavad ongi trepid), ülikitsaid tänavaid ääristavad poekesed, kohvikud, restoranid ja kõikvõimalikud ametiasutused, samuti elavad seal ju inimesed ka.

Sorry, 80% mu reisil tehtud piltidest on tänavad ja majad…

Vallettas kondasin läbi kõik põhilised turistikad- linnavärav, iseseisvuse väljak, kolme triitoniga purskkaev, ülem- ja alam Barrakka aiad, Püha Elmo kindlus (kuhu ma küll sisse ei hakanud minema, seal muidu on sõjaajaloo muuseum, aga ma pole ajaloos piisavalt tugev, lisaks oli mu aeg ju äärmiselt limiteeritud), igasugu kirikud ja muidugi mis põhiline, lihtsalt vanalinn ise. Oma väiksusega on see just paras rahuliku läbijalutamise ja üleüldise vibe’i tunnetamise paik. Eraldi käisin ainult Püha Johannese katedraalis, kuhu sissesaamiseks pidi 40 minutit järjekorras seisma ja kus mul sees kulus vähemalt tund aega lõdvalt ära. Tegemist on suure, ülimalt barokse katedraaliga, mille iga millimeeter põrandatest, seintest ja lagedest on kaunistatud, maalitud või vähemalt niisama üle kullatud – tegemist on ühe kaunima ja tähtsama kõrgbaroki aegse interjööriga terves Euroopas (põhjamaalane mu sees küll leidis, et see on juba arutu pillamine). Lisaks on seal katedraalis kunstnik Caravaggio kõige suurem maal “Ristija Johannese pea mahavõtmine” ja isegi minu jaoks, kes ma kunstiajaloost ka kuigi palju ei tea, oli tegemist võimsa elamusega. Muide väljast on see katedraal ikka samasugune helekollasest paekivist suhteliselt tagasihoidlik ehitis, nagu kõik ülejäänud hooned seal saarel.

Maltal on nii vähe ruumi, et mitte ühegi kiriku ega katedraali ümber pole mingit suurt tühja platsi, kust sa saaksid kauni kompositsiooni pildistada või midagi. Ei, seal sa surud end vastu vastasmaja seina ja oled õnnelik, kui pildistatav objekt üldse ära mahub.

Kuna Valletta on pealinn, siis on see ka ühistranspordi mõttes kõige keskpunkt ja saare peamine, suurim bussijaam asub mugavalt kohe vanalinna väravate kõrval. Mina sõitsin Vallettasse hoopis praamiga Sliemast, praam väljub otse promenaadi keskelt, iga poole tunni tagant (või isegi tihedamini), pilet maksab 1.50 ja sõit üle lahe kestab kümme minutit, kui sedagi. Tee peal saad imetleda järjekordset merekindlust Fort Manouel’i ja praam randub Valletta vanalinna all. Tagasi Sliemasse aga läksin bussiga, et natuke maapealset elu ka näha, muuhulgas sõitis buss mööda Gziras asuvast eestlaste restoranist Smõkehouse.

Mdinasse sõitsin teise päeva hommikul – otseliin Sliema ja Mdina vahel sõidab kord tunnis ja viib tunni ajaga kohale ka. Keskajal oli just Mdina Malta pealinn, see asub keset saart üsna kõrge künka otsas ja on üleni müüriga ümbritsetud. Mdinasse minek oli ülimalt vajalik nii keskaegse päritolu tõttu kui ka sellepärast, et just Mdina linnaväravad kehastasid “Game Of Thrones’i” esimeses hooajas King’s Landing sissepääsu. Te ju ei arvanud, et ma lähen Maltale ja ei otsi üles vähemalt mõnda GoT filmimise kohta?

Mdina linnavärav, the original King’s Landing

Mdina on imeline, imeline paik! Seal elab tänapäeval umbes 300 inimest, sinna ei tohi autoga sisse sõita, seal on palju vähem turiste kui Vallettas, seal on KÕIK majad väga korras ja ilusad, seal ei ole tänavaid, vaid müüridevaheline labürint… ja seda pole ka Google Mapsi peal. St linn ise on, aga tänavaid mitte. Siit tulenes ka minu selle reisi peamine töövõit, sest ma olin sunnitud orienteeruma kompassi ja paberkaardi abil – mul puudub igasugune loomupärane suunataju ja ma ei usu ka, et sellest üldse mingit abi oleks, sest nagu öeldud, on kõik tänavad sisuliselt kitsad käigud, ja sa niikuinii ei näe, mis eespool on.

Tavaline Mdina tänav.

Õnneks on tegemist väga väikese linnakesega, tunni ajaga oli kogu labürint läbi uudistatud, linnamüürilt vaade üle terve saare ära imetletud ja isegi mitte väga ära eksitud. Oh, ma jumaldasin seda linna! Erinevalt Valletta siginast-saginast on see vaikne (väga vaikne!) ja seal müüride vahel jalutades on tõesti tunne, nagu oleksidki pseudoajaloolises seriaalis või siis vähemasti keskajas.

Pjazza Mesquita – nende roheliste aknaluukide taga oli GoT esimeses hooajas Littlefinger’i bordell ning siinsamas väljakul toimus ka madin Jamie Lannisteri ja Ned Starki vahel (nerd mode activated)

Kohe Mdina kõrval või pigem sisuliselt selle küljes asub päris-linn Rabat, kus omakorda asub dominiiklaste klooster, mille sisehoovis omakorda asub kuulus purskkaev, mille ääres ütles Cersei Lannister oma kuulsad sõnad “when you play the game of thrones, you win or you die” (ma luban, et see on viimane GoT objekt, ausalt). Kloostrini jõudmiseks pidin jalutama suht teise linna otsa ja see on ikka müstika, kui erinevad kõik need linnad võivad oma hinguse poolest olla. Pealtnäha ikka samad kollasest kivist majad kinniste rõdude ja aknaluukidega, aga vaib on hoopis teine. Rabat on selline… peaaegu inimtühi, rohkem räämas kui Valletta või Sliema, tavalised inimesed elavad seal oma tavalist elu (mis hõlmas endas palju laste kisa, sest ma kõndisin mööda vähemalt kolmest koolist), turismiobjekte on, aga turiste jällegi vähem ja needki koondunud vanalinna keskele. Klooster, kuhu ma lõpuks ka jõudsin (linna teine ots = kümme minutit jalutamist) on päris toimiv klooster ja ma polnud sugugi kindel, kas see üldse ligipääsetav on. Aga siseõu oli täitsa avatud, annetuse eest lubati lahkesti sisse ja näidati veel sinna ja tänna nurga taha ka, et seal on see täna avatud ja too ka veel.

Tähtis purskkaev, filmis lillepotte ja aiatöötarvikuid muidugi ei olnud.

Lisaks tähtsale purskkaevule nägin ka sidrunipuud (ainuke taim, mille ma lisaks palmile ja kaktusele veel seal riigis tuvastada suutsin) ja eemalt üht päris munka ka. Väike muuseum oli avatud ja siis veel see… oratoorium. Ma ei tea täpselt, misasi see oratoorium katoliku kirikus täpselt on, igatahes sisaldas see endas pihitoole ja muud säärast.

Kuna Rabat on juba päris linn ja seal Google Maps töötab (ja midagi muud ma enam seal vaadata ei viitsinud, ehkki raha eest on seal mingi võimas katakombide külastamine kah), siis vaatasin kaardi pealt huvi pärast, et ega seal juhuslikult mõnd kalmistut ligiduses pole. Täitsa oli olemas ja bussijaama ma pidin sinnakanti niikuinii minema, nii et seadsin sammud kalmistu poole. Eri religioonide ja kultuuride matmiskombed ja muu säärane on äärmiselt põnevad ja Malta kalmistu ei valmistanud pettumust, ausalt! Midagi sellist ma poleks oodanud – tegemist oli müüriga ümbritsetud betoonplatsiga, mille kõik seinad ja terve põrand oli tihedalt täis meie mõistes hauaplaate, suuremaid ja väiksemaid. Kuhu nad oma inimesed tegelikult matavad, jäi mulle arusaamatuks ja kuna ma polnud kindel, kas seal ringikolamine üldse viisakas oli, siis ma seal palju aega ei veetnud. Aga väga veider kogemus ja sajaga väärt (ma kujutan ette, et kui tuua mõni maltalane meie kalmistule, siis ta kukub ka imestusest pikali, et kuhu paksu metsa sisse ta nüüd sattunud on).

St. Julian’s (maltapäraselt San Giljan) asub Sliema kõrval, tavapäraselt ilma mingi arusaadava vaheta, lihtsalt ühel hetkel on tänava peal silt, et nüüd on teine linn. Sliema promenaad läheb sinna ilusti mööda mereäärt muudkui aga edasi ja oma hotellist jalutasin ma sinna umbes viis minutit. Ega ma seal suurt ausalt öeldes ei käinudki, ainult promenaadil. St. Julian’s on tuntud kui kasiinode, ööklubide ja muude patupesade keskus, kindlasti ka palju restorane ja muud modernset värki, majad on uued, suured ja uhked. Mis seal linnas seespool on, ma ei tea, aga promenaadilt on esindatud nii art nouveau hotellid kui gooti stiilis kirik, enamvähem kõrvuti.

Balluta Bay

Ja ega ma sellest linnast eriti palju rohkem ei tea.

Aga mis muidu üleüldse? Meres ujumas ma ei käinud, ainult jalgupidi sees, sest Sliema kaljudelt poleks julgenud (ehkki seal on palju ujumiskohti) ja Balluta Bay oli nii keset suurlinna, et ma lihtsalt poleks julgenud oma asju kuhugi jätta. Lisaks polnud kuskil ka riiete vahetamiseks kohti, nii et ma ei tea, kuidas seal see logistika lahendatud on. Hotelli katusel oli bassein, seal sain ujuda ja isegi natuke päevitada ka. Söögielamust eriliselt kuskil ei saanud, võibolla mereannisõpradel oleks selles suhtes rohkem õnne (ma ei söö kala ega mereande). Põhiline on ikka pizza ja pasta, nuriseda muidugi ei saa, kohalik ftira (pmst täidetud röstitud võiku) oli küll maitsev. Pastizzid (friteeritud lehttaignapirukad erinevate täidistega) on megahead ja imeodavad (alla euro). Kohalik õlu Cisk ja kohalik limonaad Kinnie samuti väga head. Hindade koha pealt eriti adekvaatset pilti ei saanud, sest viibisin kõige turistikamates kohtades, mis seal üldse olemas on, ja hinnad restoranides suht nagu meil. Ainus hinnašokk oli see, kui Lidlis maksis kaheliitrine veepudel 35 senti. Samas puuviljahinnad (niipalju kui neid nurgapoodide ukse taga tänavatel näha oli) olid päris kõrged ja ükskõik kus söödud värsked köögiviljad (kurk, tomat, salatilised jms) maitsesid samamoodi kui meil keset veebruarikuud poest ostes. Ja mis kõige tähtsam, kohv on seal riigis harukordselt halb! Ükskõik kas ma jõin seda hotelli hommikusöögi ajal mustalt või piimaga või mitmest erinevast Costa Coffeest ostetud erinevate jääkohvide kujul – halb. Kange, asi seegi, aga halb.

Õnneks oli halb kohv ka ainuke halb asi seal üleüldse. Mulle kohutavalt meeldis Malta ja ma võiks vabalt sinna hommepäev tagasi minna (mul on bussikaardi peal veel kasutamata sõite!), ajalugu ja vaatamisväärsusi on seal veel nii, et tapab. Muidugi tuleb meeles pidada, et ma olen linnade, majade ja tänavate fänn. Eriti vanalinnade. Muidugi on oluline ka see, et päike paistaks, ilm oleks soe ja meri poleks kaugemal kui viis kilomeetrit – Malta on selles suhtes tõesti ideaalne. Ja ma ei käinud isegi üheski rannas, ühelgi paadikruiisil ühelgi teisel saarel ega teinud üldse midagi sellist, mida inimesed tavaliselt ikka Maltal teevad 😀

Rubriigid:Uncategorized
  1. KK
    oktoober 6, 2022, 10:20 p.l.

    Ma uurin kolleegilt kalmistu kohta 😛

    Maltaga seoses mul meenub, et neil oli kunagi rong, sõitis vana ja uue pealinna vahel, tunnel pidi alles olema. Erafirma, aga ei tasunud àra, inimesed liikusid rohkem autodega. Firma lõpetas tegevuse. Mul kolleegil on telefonis kirjade sissetulemuse helin selle meenutuseks rongituut 😀
    Aitähh hea kirjelduse eest! Mul aastaid kripeldab, aga mindud kuidagi ei saa. Varsti hakkavad neil liivatormid, siis jälle ei soovitata. Mumeelest oktoober-november olidki vist norm külastamiseks, kolleeg ikka vanasti kutsus ja tutvustas oma riiki. Aga halb kohv kõlab küll halvasti!!!

    • oktoober 7, 2022, 9:21 e.l.

      Mine muidugi, see on tore koht – pisike, ülisõbralik, aga samas eestlase jaoks ka piisavalt vaoshoitud.

  2. oktoober 7, 2022, 8:34 e.l.

    Me jõudsime 2020 alguses vahetult enne koroonapaanikat Maltal ära käia (sai valitud täpselt selle järgi, et mis on kõige soojem koht, kuhu Ryanairiga odavalt saab jaanuari lõpus) – ja saad aru, ma olen suht KÕIK kohanimed ära unustanud peale Valletta… 😀 Aga 99% ööbisime ka Sliemas, sõbranna valis, et kõik käe-jala juures ja Vallettasse oli see lühike praamisõit, millest sa räägid – seal veetsime päeva. Ja kuskil katakombides käisime. Ja Gozol ja mingis akvaariumis…:D Söögi suhtes jah ei olnud erilisi maitseelamusi, ehkki halb ka polnud. Mereannipaella on kõige paremini meeles 😀

    Me olime nädala. Ja mul jäigi sellest kõigest blogimata, nüüd ei mäleta enam miskit, ehkki pildid muidugi on 😀 Aga mulle ka hullult meeldis. Vb peaks kunagi tagasi minema, vähe soojemal ajal (jaanuari lõpp-veebruari algus oli Eesti jahedam suveilm – mõni päev sai lühikeste käistega käia, aga kohalikud olid pigem mantlites). Sõbranna on Gozost ja sealsest matkarajast vaimustuses, ehk peaks teinekord hoopis seal peatuma…

    • oktoober 7, 2022, 9:23 e.l.

      Praegu oli seal selline korralik Eesti kuum suvi – päris suvel on seal vist ikka tiba liig. Üks kohalik vanahärra rääkis, et kuu aega tagasi oli 38 kraadi olnud. Ja ma pean tõdema, et ka mina nägin mõnda jopes inimest… 😀

  3. Indigoaalane
    oktoober 7, 2022, 9:11 e.l.

    Käisid Maltal ja jänest ei söönud ? 🙂 🙂 tuleb uuesti minna.
    Ilusad mälestused tulid meelde. Lugesin enda toonase reisikirja ka läbi ja oli üsna sama.. kivid.. meri… kivid 🙂 🙂

    • oktoober 7, 2022, 9:18 e.l.

      Jänest ei söönud jah. Üleüldse väga palju ei teinud ja paljudes kohtades ei käinud, seega muidugi tuleb tagasi minna 😀

      Mul on reisides söömisega see probleem, et ma suudan korraga vähe süüa ja riikides, kus portsud on suured, tekitab see minus väga suurt ebamugavustunnet, sest mulle tundub ebaviisakas tellida toit ja enamik sellest söömata jätta, sest ma füüsiliselt lihtsalt ei suuda endasse nii palju korraga mahutada.

  4. Lugeja
    oktoober 8, 2022, 4:17 p.l.

    Lõunapool ei ole enamus randades riietuskabiine. Vahetamine toimubki rannas algul harjumatu aga kui käid seal erinevates riikides siis saad aru, et neil käibki nii elu.

  5. oktoober 8, 2022, 9:54 p.l.

    Ma ei reisi kunagi kohtadesse, kuhu ei saa ise sõita ja õhtuks koju, umbes nii. Kahju, et Malta nii kaugel on, Sinu pildid olid väääga ilusad. Need kivimajad ja see päike…

  1. No trackbacks yet.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: