Disainiküsimused
Mõnikord ma vaatan mingeid asju ja ma tahaks näha seda inimest, kes need asjad on disaininud. Sest ma tahaks ta käest küsida, MIKS talle tundus tol hetkel, et see on hea idee?
Näiteks Pärnu Keskraamatukogu trepp. See, mis kohe sillapoolse sissepääsu kõrvalt üles läheb. Võibolla seal majas on treppe veel, ma ei tea, ma pole peale teise korruse ilukirjanduse laenutusosakonna üheski muus kohas seal hoones käinud. Aga see konkreetne trepp… selle astmed on nii laiad, et normaalse sammuga sealt trepist üles astuda ei saa, aga samas ei ole piisavalt laiad, et ühel astmel kaks sammu teha. Saad teha ühe sammu ja siis üles astuda kogu aeg ainult ühe jalaga. Lähed teisele korrusele kogu aeg niimoodi tirilimps-poolteist. Ma juba kakskümmend aastat imestan, kellele küll tundus, et see trepp on hea idee.
Minu tööandja poolt mulle töötegemiseks antud läpakas, mis on mingit sorti… hmm, Thinkpad? Ma ei tea, kas see on korrektne nimetus, ma pole kunagi viitsinud süveneda, kes selle toote täpselt tootnud on. Küll aga on selle konkreetse mudeli disainer arvanud heaks paigaldada selle kõrvaklapipesa läpaka parema serva alumisse veerandisse. Kui ma nüüd järgi mõtlen, siis eelmisel tööarvutil, mis oli mingi Dell, oli seesama pesa täpselt samas kohas. Võibolla on viga minus ja ma olen lootusetu geront oma harjumusega kasutada hiirt, mitte touchpadi, aga no teate. Õnneks ma töötan kontoris ja seal mul on läpakas dokis kuskil lauanurga peal.
24/7 Fitnessis asuvad jooksulindid, mille disain on selline, et selle display peale ei ole võimalik toetada telefoni, et sellest Netflixi vaadata (jooksulintidel endil muidugi ka mingit ekraani ei ole). Kuidas te seda ette kujutate, et ma seal jooksulindil olema peaks? Sama häda on sama tootja kõikidel teistel kardiomasinatel ka. Te ikka ise saite aru, misasjad te disainisite?
k.
kindlasti oleks abiks kui disainer ise nende teemadega reaalis tegeleks. endal on ka palju küsimusi tekkinud sel teemal. kunagi ostsin popid dressid, mille püksiauk käis krõpsudega kinni. ise olin ka loll muidugi. esimesel kükitamisel kohe selgusid disainivead. õnneks on maailm selles suhtes pisut edasi arenenud.
Tootmismaailmas pikalt töötanuna ma tegelikult tean, et ühte asja disainib tihtipeale mitu inimest, kes omavahel kokku ei puutu ja päriselus nad neid asju ei näe. Hea, kui tootmise käigus selgub, et ei, see asi nii ei tööta. Iga kord tõesti ei selgu ja ilmselget disainiviga näebki ainult lõppklient 😀
Ma olen pidanud kipsis jalaga käima laiast õues asuvast trepist, kus käsipuu muudab igal trepimademel asukohta – umbes nii et paremalt keskele, siis vasakule ja paremale ja jälle keskele. Ligipääsetav Tallinn, tõepoolest.
Mul tekkis nüüd segadus, kas see kõrvaklapipesa siis segab hiirt? Teisel pool USBi ei ole? Ma kasutan ka hiirt, kusjuures juhtmega, sest minu kobadele kätele on sinihambaga hiir liiga tundlik kasutada, ma ei salli! ja kogu aeg vaheta patareisid… Nii et juhtmega siis. Mul on pandud hiire juhe rulli ja klambriga kinni (need mustad, mis pabereid haaravad nagu näpitsad). Kõrvaklappide jaoks pidin ostma uue juhtme, sest teisel pool on usb ava ja siis see kõrvklappide mis-selle-nimi-on kaabliotsik (mitte USB ega USB-C, vaid nagu pulk). USB pesas on mul kogu aeg telefonilaadija või siis välise kaamera juhe. Ma vist ei laadi kunagi telefoni stepslisse pistetud juhtmega, ainult arvutist või akupangast.
Oleneb klappide pistikust. Kui on L-tüüpi pistik, siis pole erilist vahet, aga mul oli kunagi ühtedel klappidel küllaltki pika kobakaga I-ots ja see segas küll. Mul oli ülipisike töölaud, kuhu mahtuski ainult läpakas peale (dokki ega monitori polnud) ja ausõna peale hiirematt ka, siis segas küll. Mul on juhtmevaba hiir muidu, aga lihtsalt see kõrvaklappide pistik oli selle koha peal, kus ma hiirt tahtsin liigutada.
Klappide pistiku nimi muide on lihtsalt “kahepoolene ots” :D, korrektse terminina “pulkpistik”. Arvutitel ja telefonidel (vanadel, khm) 2,5 mm jämedune. Teisi mõõte on ka.
Hea teada 😀 Ma kasutan iPhone´i klappe ja kahel viimasel olid lightning otsikud ning need enam ei sobinud. 3,5mm otsikuga EarPodsid on vist need mul hetkel. Kuskilt järelturult veel leidsin, a la osta vms kui vanad puruks läksid.
raamatukogu trepp on tõepoolest oivaline leiutis 😀 vahel püüan ennast trepi ja akna vahelisele kaldpinnale mahutada, aga noh, minu kubatuuridega pole see ka kõige mugavam. Mõnikord olen mõelnud, et äkki see oli ehitaja bläkk, et tehti kogemata liialt lühikesed astmed või siis oli selline vorm juba olemas, millega olemasolevaid hõlpsasti valmistada sai… või siis see ongi nii mõeldud, et ikka iga trepi kõrval rippuva pildi ilusti üle vaatad 😉
Lisame nimekirja need vetsud, kus ei ole nagi või nagi on pandud täpselt nii, et mantliots saaks minna kas vetsuharja totsikusse või prügikasti.
Ma arvan, et osaliselt see pole disainierror, vaid eestlaste tüüpvandaalitsemise tulemus.
Küll on aga disainierror meie kontorivets. Väike ruum, kuhu on paigutatud kolm imekitsast kabiini – nii pisikesed, et otse poti peale istuda ei saa, pead istuma ümber paberihoidja ja pükse üles tõmmates lööd mõlemad küünarnukid hooga vastu seinu ära. Miks sinna oli vaja neid kabiine kolm tükki pressida kahe normaalsuuruses kabiini asemel, ei saa mina aru.
neis vetsudes, mis mul vaimusilmas terendasid, ei olnud vandaalitsemise tulemus, ja vales kohas nagi ei saa sellega nii või teisiti seletada.
Disainer teeb KUNTSTI. See ei peagi praktiliselt kasutatav olema.
Ei, päris nii see ei ole. Absoluutselt KÕIK asjad, mis on kuskil toodetud, on enne tootmist ka disainitud. Pastakast autoni.
Mul on kuntstiharitud minevik ja seetõttu inimvaatluste tulemusena tean, et iga disainer tahab teha kuntsti. Aga enamus tööstustele töötavaid disainereid saab sellest tungist võitu, jumal tänatud.
Sedan’d küll. Teisalt jällegi, kunsti võiks ka rohkem olla… me toodame taaraautomaate, mis on igavalt tumehalli ja helehalli ja musta värvi. Ükskord värviti ühed detailid vale värviga mürkroheliseks ja me küll arvasime, et paneks automaatidele külge ja ütleks, et see on limited summer edition, aga igaks juhuks me ikkagi ei pannud, kuigi väga ilusat rohelist värvi olid 😀
Kahju.
Lisame lõhnastatud prügikotid. Ärge palun küsige, miks ma need olen koju ostnud. Ilmselt ei tulnud ma selle pealegi, et kontrollida, sest no KES peaks neid lõhnastama ja miks?!
Etteruttavalt vastan, EI, see ei ole meeldiv lõhn, see on kohutav lebra, mis vist peaks meenutama virsikut.
Mõnikord lõhnastatakse väga ootamatuid asju tõesti, olen isegi selle orki lennanud.