Appdeit

detsember 19, 2018 4 kommentaari

Kuna mul on ilmselgelt mingisugune raskekujuline ajurakkude hävimine või midagi sellist, siis nagu viimasel ajal kombeks on saanud, panen mõned killukesed viimasest ajast kirja. Mingit seotud teksti väga oodata ei tasu.

– Käisin Kontserdimajas balletti vaatamas – jõuluklassika, “Pähklipureja”, Eesti Rahvusballeti esituses muidugi. Ma olin absoluutses VAI-MUS-TU-SES. Vaadake, ma elan Pärnus, kus pole balletiteatrit ja ma näen balletti väga harva ja seetõttu ma sellest iga kord nii tohutus vaimustuses olengi. “Pähklipureja” on selline hea etendus ka, vanusele 4+ ikkagi, kellelgi ei hakka igav ega midagi. Lavastus oli kihvt ja koreograafiad ka, eriti teise vaatuse divertissement, kus teadupärast on sellised toredad tantsud nagu Hispaania tants ja Vene tants ja Hiina tants jms. Trepak ehk vene tants oli eriti vinge ja esimene number kogu balleti jooksul, kus keset numbrit aplodeerima hakati, aga need hüpped olid ka seda väärt (üks kena itaalia nimega meessolist tantsis väga efektselt, ma ei tea, kas ka tehniliselt väga keerukalt, aga no efektne oli igatahes).

– Millaski käisime 24-tunnise etteteatamisega esinemas. Oli kah huvitav kogemus 😀

– Sain esmakordselt peale kevadet taas ilma abivahenditeta lõuatõmbe tehtud täna õhtul, eks ta üks hirmus punnitamine oli, aga tehtud sain.

k.

Rubriigid:Uncategorized

Kas see on punk või vanadus?

detsember 18, 2018 1 kommentaar

Kas see, kui sa arutad sõbrannadega kontserdilt tulles, et kas keegi legendaarne punkar X (jätame ta hetkel anonüümseks) on veel üldse elavate kirjas, on tingitud asjaosaliste kõrgest vanusest või on see lihtsalt punk?

See seik meenus mulle täna ja kiire guugeldamine näitas, et anonüümseks jäetud legendaarne punkar X on tõesti elus. Kuidas tal see küll õnnestunud on, ei tea.

k.

Rubriigid:Uncategorized

Paika läks

detsember 14, 2018 Lisa kommentaar

Kirjutasin siin hiljuti mitmeid kordi, et selg on pekkis ja ilgelt nõme on. Oli tõesti. Üks õhtu siis veel kuidagi liigutasin end valesti ja käis mingi jubevalus nõks veel läbi ka, ja siis oli veel rohkem nõme ja LOOMULIKULT oli ülejärgmine päev vaja esinema minna ja üleüldse hakkasin end mõttes juba vaikselt maha kandma.

Aga praegu mulle tundub, et see jubevalus nõks vist oli hoopis väga hea, sest et pärast selle üleminemist mu selg enam ei olegi pekkis. Ega ma väga kõvasti hõisata ei julge, aga üleeile tegin suisa jõutõmmet juba ja ma ei saa nagu kurta millegi üle hetkel.

Muus osas on mu elu absoluutselt kõige huvitavam seik olnud see, et meil on tööl uus kohviautomaat, millega seonduvalt olen juba kaks korda saanud oma tähelepanematuse tõttu juua suhkruga kohvi ja mõistagi pole ma sellise asjade käiguga sugugi rahul.

k.

Rubriigid:Uncategorized

Mul üks küsimus aint

detsember 12, 2018 Lisa kommentaar

Miks mulle tuleb postkasti rukkilillekaabupartei häälekandja?

Positiivne külg on asja juures õnneks siiski, nimelt tõid nad ükskord rukkilillepildiga ja rassistlike loosungitega tikutoose ka ja mul on ahjuküte, nii et ma saan seda ajalehte täiesti sihtotstarbeliselt kasutada.

Tänks, kaabud, tooge puid ka mõnikord!

k.

Rubriigid:Uncategorized

Aasta muusikas – 2018

detsember 9, 2018 3 kommentaari

Taas jõudis kätte see aasta parim hetk, kus Spotify võttis kokku kogu selle piinliku statistika sellest, mida ma aasta otsa kuulanud olen.

Ah et miks piinliku?

No aga palun väga.

ea81442cf9.png

Nagu…

Normaalsetele inimestele selgituseks, et Monsta X, iKon, EXO ja BTS on Lõuna-Korea poistebändid ja Kris Wu on hiinlasest hip-hop artist.

Ja väga kahju, et enimkuulatud lugude esitajaid pildile märgitud ei ole, sest kõik need viis lugu on Kris Wu lood.

Kas mul on enda kaitseks midagi öelda? Ei, mitte midagi. Ma kuulangi sellist muusikat 😀

k.

Rubriigid:Uncategorized

Eesti Laul 2019 – osa 2

detsember 5, 2018 Lisa kommentaar

Kuna ma olin kord juba nii loll, et kirjutasin selle esimese osa valmis, siis nüüd ma pean teise osa ka kirjutama, muidu on ka nagu nõme. Aga teate, ma ei taha absoluutselt enam neid lugusid kuulata, sest esimene sats oli nii jabur ja mul absoluutselt puudub igasugune usk sellesse, et teises pooles võiks midagi ägedamat olla.

Aga eks me näe.

Teise poolfinaali lood siis siin.

1. “I’ll Do It My Way”, esitaja Synne Valtri
First of all bitch, you ain’t Sinatra. Teine asi on see, et ma sain enamvähem kõige viimasena Eestis teada, mis nähtus on Patune Pool ja ma soovin, et ma oleks selles osas igavesti õndsasse teadmatusse jäänud. Selle kollektiivi populaarsus jääb minu jaoks ilmselt igavesti arusaamatuks. Aga noh, eelmisel aastal ma olin sunnitud oma blogipostituse jaoks Marju Länikut ka kuulama, nii et võiks veel hullemgi olla. A see lugu on muide täpselt sama, aint inglise keeles. Väga mitte minu maitse. Kannatasin lõpuni kuidagi ära. No nii isikupäratu ja mõttetu lugu, et issand anna kannatust.

2. “Strong”, esitaja Sissi
Kuulsin praegu esimest korda Sissi häält, jumala kihvt hääl on tal ju, ma ei teadnudki 😀 Laul muidu selline hästi tüüpiline popikas, aga tänu häälele päris mõnus kuulata. Täitsa nunnu, midagi pole öelda.

3. “Wo sind die Katzen?”, esitaja Kaia Tamm
Mul on selle loo kohta ainult üks küsimus – miks?

4. “Kaks miinust”, esitaja Iseloomad
Kas ma kuulen KITARRI? Uskumatu. Kui ma väga pingutan, siis see kitarr kõlab kohati nagu The Doors, ja üleüldse puhtalt kontrasti tõttu mulle juba hullult meeldib see lugu. Mis näitab juba üksjagu, sest reeglina mulle selline muusika ka eriti ei sümpatiseeri. Aga ma ütleks, et antud kontekstis on tegemist lausa hea looga.

5. “Parmumäng”, esitaja Cätlin Mägi & Jaan Pehk
Teate, ma avaldan teile ühe saladuse. Mulle absoluutselt ei meeldi Jaan Pehk. Ma olin ükskord sunnitud kuulama laivis ansamblit Kõrsikud ja see oli kohutavalt tüütu. Antud laul ei ole küll Kõrsikud, aga umbes sama tüütu ja see ei meeldi mulle, mis siis, et see ka ühena vähestest natukene eristub kõikidest teistest.

6. “Milline päev”, esitaja Lumevärv ft. INGA
Noh, taaskord seesama soft ja leebe edm, mida me juba sada korda siin kuulnud oleme. Kes selle kojta ütleski, et kvaliteetne, aga igav? Väga tabav ütlus.

7. “Pretty Little Liar”, esitaja Uku Suviste
Ma poleks iial uskunud, et sellise stiili esindaja mulle meeldib… Aga tõsiselt, kõikidest senikuuldud lugudest meeldib just see mulle kõige rohkem. Ja mulle ei meeldi üldiselt muidu üldse ka Uku Suviste! Mõtlesin natuke, mida see lugu mulle meenutab – Bondi filmide tunnuslugusid 😀

8. “Cold Love”, esitaja Kerli Kivilaan
Teate, mul on nendest esitajatest juba kõikidest täitsa kahju. Inimesed teevad loo valmis, näevad ikka veits vaeva ja puha ja siis tulen mina ja kirjutan kõikide lugude kohta, kui igav ja mõttetu see on 😀 Ehk siis… jah.

9. “Follow Me Back”, esitaja Around The Sun
See on mingi koolibänd vä? Muus osas taaskord väga ebahuvitav ja kõlab täpselt nagu väga paljud teised selle konkursi lood.

10. “Halleluja”, esitaja Lacy Jay
ESIMENE lugu, mida ma tahaks teist korda veel kuulata! Halleluuja tõesti. Mulle meeldib, et taustaga ei ole liiale mindud, vaid see on selline mõnusalt… muted. Ei, mulle tõesti meeldib see lugu. Päriselt meeldib, mitte nagu Uku Suviste lugu, mis kõlas lihtsalt teistega võrreldes veits paremini.

11. “Kui isegi kaotan”, esitaja Grete Paia
Ei. Halb.

12.”Believe”, esitaja Kadiah
Ma ei oska enam midagi kommenteerida. Peale selle, et noh, igav…

Lõppkokkuvõte – kui mul eelmisel aastal oli ikka enamuste lugude suhtes huvi, kuidas need laivis, laval ja eetris töötavad, siis selle aasta lugude suhtes mul selline huvi täiesti puudub. No nii igav… IGAV! Ma saan taaskord aru, miks ma sellest konkursist nii kauge kaarega palju aastaid mööda olen käinud. Kui mul oleks mingi selline talendisaate kohtunikupult, siis ma oleks enamustele lugudele esimese kümne sekundiga FAIL vajutanud, nagu Kris Wu “Rap Of China” algussaadetes. Mulle niimoodi päriselt meeldis ÜKS lugu neist kahekümne neljast. ÜKS.

k.

Rubriigid:Uncategorized

Eesti Laul 2019 – osa 1

detsember 3, 2018 Lisa kommentaar

See hetk, kui sa ostad poest kanafileed ja selles kanafilees on kanafilee sisaldus 83%… Ma ei teagi, mida ma peaks tegema, kas a) lugema poes silte enne asjade korviloopimist või b) üleüldse mitte mingeid silte mitte kunagi lugema ja elama edasi oma naiivses teadmatuses pealkirjaga “ignorance is bliss”. Ma vist pean rakendama varianti a), sest siltide lugemisest ma päris loobuda ei saa, sest et makrod. Aga no kurat. Mul oli kiire ja see oli ainuke kanafilee seal poes, noh. Nii et ma ei saa tootjale ka kirjutada, et teie häbematult kallis kanafilees on häbematult vähe kanafileed.

Aga tuleme nüüd postituse teema juurde ka, ehk siis taaskord on kätte jõudnud see õnnis aeg, kus ma saan kuulata suures koguses muusikat, mis mulle ei meeldi, ja sellest kirjutada! Eelmisel aastal tegin seda nalja esimest korda, et kuulsin läbi (päriselt, kuulasin läbi!) kõik Eesti Laulu poolfinalistid ja kirjutasin neist kaks postitust. Huvitav kogemus oli, sest ma ei olnud väga palju aastaid selle konkursiga seonduvat muusikat kuulanud. Asi läks lõpuks niikaugele, et mitu aastat järjest kuulsin ma Eestit esindavat eurolaulu esimest korda Eurovisiooni ülekannet vaadates. Jah, see on võimalik, sest ma ei kuula raadiot ja ma ei vaata telekat.

Niisiis, kuna eelmisel aastal oli päris huvitav see asi, siis ma kordan seda ja kuulan taaskord ära kõik lood ja panen kirja oma arvamuse. Aususe mõttes mainin ära, et enne postituse kirjutamist ma pole ausõna ühtegi lugu kuulnud ja ma olen näinud ainult osalejate nimekirja, mis ei öelnud mulle praktiliselt mitte kui midagi…

Antud postituses esimese poolfinaali lood.

1. “High Heels In The Neighbourhood”, esitaja The Swingers, Tanja & Birgit
Okei, kõigepealt ma olin pettunud, sest ma kogu aeg arvasin, et The Swingers on mingi… svingorkester. Minu paha, muidugi. Ja ehkki laulul pole viga, siis ma kuidagi ei suuda üle saada tõsiasjast, et ma sain svingorkestri asemel ühe saksofoni. Kas mulle see lugu meeldib? Mitte eriti. Isikupäratu mu meelest. Aga halb lugu kindlasti pole. Ma tahaks öelda, et särtsu on vähe, ja siis muidugi keegi ei saa aru, et mis mõttes… aga no on. Sisemist särtsu, mitte saksofoni, noh. Saksofoni on küll.

2. “Supernova”, esitaja Ranele
Väga halb eesti popp, millele on taha pandud mitte nii väga halb biit… Ärge saage minust valesti aru, see biit ei ole midagi imetabast, aga see on kõige parem asi selle loo juures. Lugu ise on väga halb. Ma ei taha seda enam mitte kunagi kuulata. Okei, teiseks refrääniks sain ma aru, et ka selles biidis pole mitte midagi head tegelikult, see lihtsalt kontrastina tundus alguses normaalne.

3. “Deep Water”, esitaja SOFIA RUBINA (ft. JANIKA TENN)
Vot see jällegi on näide, et elektroonilise taustabiidi ja naisvokaaliga saab ka normaalse loo teha, erinevalt eelmisest loost. See on nagu oluliselt parem kohe. Ma oleks nõus seda lugu isegi teist korda veel kuulama, kuigi ka see ei ole minu maitse, aga vähemalt see ei häiri mind kuidagi. Normaalne saund, normaalne biit, normaalne vokaal ja normaalne produktsioon.

4.”Hold Me Close”, esitaja xtra basic & Emily J
Ma ei tea, kes see esitaja on, aga xtra basic on see tõesti 😀 See öeldud, mulle meeldib see lugu. Jah, jumalast generic weekendi materjal, aga no… väga normaalne lugu! Väga normaalne! Biidid ja produktsioon lähevad muudkui paremaks, ma vaatan 😀

5. “Miks sa teed nii?”, esitaja Johanna Eendra
Vaadake, ma ei oska laulmist hinnata, sest ma ei ole kunagi elus kuulanud vokaalipõhist muusikat ja see ei ütle mulle mitte midagi. Nii et ärge imestage, et ma räägin kogu aeg biitidest ja trackist ja muust taustast ja saundist ja produktsioonist, sest sellest ma saan aru. Ühesõnaga. Ma ei oska selle laulu kohta midagi öelda tegelikult. Igavavõitu, esimene beat drop oli vähe huvitavam, aga seda ka ainult seetõttu, et ma tükk aega ootasin, kas üleüldse tuleb mingi beat drop või ei. Ilma selleta oleks minu jaoks väga pointless lugu olnud. Halb? Ei, seda mitte. Igav lihtsalt.

6. “Storm”, esitaja Victor Crone
Stig Rästa on Ed Sheeranist digimuutunud The Chainsmokersiks. Ma ei oska muud öelda. Päriselt, kui ma seda lugu lambist Spotify’st kuuleks, ma arvaks, et see on Chainsmokers 😀 Aga nagu… I don’t hate this. On see Stig mis ta on, aga ma ei saa öelda, et ta muusikat ei oskaks kirjutada.

7. “Without You”, esitaja STEFAN
Issand, siiani pole ühtegi huvitavat lugu olnud, ma hakkan tõsiselt ära tüdinema. Selles loos ka, refrään oli juba paljutõotav, aga midagi huvitavat sealt edasi ei tulnud. Ma ei tea, kas on juba väga näha, et mulle ei meeldi sedasorti muusika? 😀

8. “Little Baby El”, esitaja Jennifer Cohen
Järjekordne nii generic poplugu… Kas sel aastal tehti valik meelega selline, et mitte ükski lugu teistest jumala eest kuidagi ei erineks? Mul on juba nii igav seda postitust kirjutada… nagu, ükski lugu ei ole HALB (okei, üks oli tõesti). Kõik on väga hästi tehtud, ausõna. Professionaalselt. Turvaliselt. Igavalt 😛

9. “Soovide puu”, esitaja Sandra Nurmsalu
Mulle küll üldse ei meeldi Sandra Nurmsalu (ei, ma ei tea, miks), aga vähemalt on see üks korralik old school Priit Pajusaare eurolugu 😀 No nagu eurolaulud vanasti olid. Niuke ilus ja orkester võiks tausta mängida (mäletate, kunagi mängis Eurovisioonil laivis suur sümfooniaorkester kõikide lugude tausta?) Aga vaat sellega on selline lugu, et mulle ikkagi selline muusika ei meeldi. A no vähemalt on veits teistmoodi lugu, vanemaealistele kindlasti meeldib.

10.”Öhuloss”, esitaja ÖED
Ma tunnen, et mu jaks on juba täiesti otsas ja ma ei taha tükk aega ühtegi poplugu kuulata. Kas selles loos on midagigi, miks ma peaks tahtma seda teist korda veel kuulata? Ei ole.

11. “Smile”, esitaja Marko Kaar
Nii uskumatu, kui see pole, siis mulle peaaegu juba meeldib see lugu, aga peamiselt seetõttu, et selle tüübi hääl meenutab mulle kedagi, ainult et ma ei tea, keda. Ja nagu… üldse, polnudki väga igav lugu.

12.”Coming Home”, esitaja INGER
Oh jumal, see lugu on sõna otseses mõttes avokaadovõileib ja mandlipiimalatte… 😀 Nagu… ma vist olen liiga vana selliste asjade jaoks. Ahjaa, mul need musta raamiga prillid endiselt puudu. Läks irisemiseks? Läks jah. Mulle piisas sellest, et ma nägin ukulelet 😀

Niisiis.

Kas te tahate öelda, et ma pean 12 lugu veel kuulama? Jeesus.

Ausõna, MITTE ÜKSKI lugu ei eristu mitte millegi poolest mitte ühestki teisest loost 😀 Saatke sinna finaali mida tahate, niikuinii keegi aru ei saa, SEST NEED KÕLAVAD KÕIK IDENTSELT.

Ma ei tea, kas viga on minus (ilmselgelt) või… minus, aga ei, see kompott ei olnud minu maitsele. See tüütas mind nii ära, et isegi need lood, mille kohta ma alguses arvasin, et need mulle meeldivad, ei meeldi mulle enam.

k.

Rubriigid:Uncategorized