olude sunnil ostsin PIN-kalkulaatori. seda, et ID-kaardi tarkvara on parimatel päevadel ebastabiilne ning halvimatel täiesti perses, teavad kõik mäkiomanikud. ma ei saa siiani üle sellest, et ID-kaardi sertifikaate saab uuendada ainult IE Exploreriga. mismõttes. ei saa aru. mina käisin neid uuendamas KMA kontoris igatahes ja siis vaadati mind ka sellise näoga, nagu ma oleks vaimust vaene. täna pangas ka muidugi. ‘aga teil on ju ID-kaart, miks te seda ei kasuta’? no krt ma ei julge lihtsalt. ma ei saanud viimastel valmistelgi häält anda, mis me siis veel pangatehingutest räägime. niigi käisin täna nagu tropp oma autoliisingu sissemakset pangakontoris maksmas.
jaa, ma liisin endale auto. sellesama, millega ma viimased aastad juba sõitnud olen. minu paranoiline sisetunne ütleb mulle, et sel hetkel, kui ma vastuvõtuaktile alla kirjutan, variseb see auto väikesteks plekitükikesteks ja ongi kõik. mina ja tehnika ei sobi iga kord eriti hästi kokku ja elu on näidanud, et selle autoga ma ka eriti hästi kokku ei sobi. viie aasta jooksul on sellele kolm korda sisse sõidetud (iga kord mina roolis) ja üks kord torgati rehv läbi (auto oli minu töökoha parklas). ilmselgelt üritab universum mulle teada anda, et mul pole seda autot vaja.
k.
youtube teeb vahel veidraid asju. tahtsin kirjutada sellest, kuidas ma täna päev otsa glämmroki lainel olin ja oma glitteri ja platvormkingadega täidetud minevikku meenutasin (ei, ma ei ole nii vana, ma lihtsalt olin väga kohutavalt suures vaimustuses filmist nimega Velvet Goldmine, kui see 1999 paiku Kinomajja jõudis ja ma ausalt kandsin glitterit. näol, juustes ja üldse igal pool kus kannatas. platvormid on siiani kapis.)
aga kui ma hakkasin youtubest otsima mingit head Velvet Godmine lugu või kasvõi mingit T-Rexi klassikat, siis avastasin ma hoopis sellise loo.
kaheksakümnendad on minusse jätnud mingi ülimalt sügava ja olulise jälje. eks ma muidugi olen vastava kümnendi produkt ka (suisa 1980 sündinud ja puha). no ja ma ei saa sellest üle. ega ma väga ei julge sellesse süüvida, sest kaheksakümnendad olid stilistiliselt päris hirmsad, aga muusikat tehti tol ajal vapustavalt ägedat. Peter Murphy hääl on üks neist, mis mulle otse… hmm, seljaajusse läheb (see oli nüüd viisakalt öeldud, äkki alaealised ka loevad seda blogi) (teised ntx on Nick Cave, Andrew Eldritch…). see lugu on ühel minu kummalistest greatest gothic hits plaatidest (ma noh ostan neid aegajalt) ja väga, väga ilus lugu on.
aga kaheksakümnendate üks eredamaid pärle veel, niiöelda kirsiks koogile:
Adam Ant on mu absoluutne hea tuju muusika. garanteeritult toimib 100%.
ma nüüd sukeldun youtube sügavustesse ja andun oma 80-ndate kirele. Human League ja mis seal kõik veel silma hakkas.
k.
50 täiesti kasutut fakti
1. Kas sa said nime kellegi järgi?
jah. vähemalt ma olen seda teooriat oma vanematelt kuulnud.
2. Millal viimati nutsid?
üleeile õhtul
3. Kas sulle meeldib su käekiri?
nii ja naa. loetamatu ta ju on, aga otseselt kole mitte.
4. Mis on su lemmik lõunasöök?
hetkel ei oskagi öelda. mul on lõunasöökidega fantaasia ja ideed täiesti otsas ja olen laskunud kiirnuudlite tasemele. õnneks need maitsevad mulle 
5. Kas sul on lapsi?
ei
6. Kui sa oleksid teine inimene, kas oleksid endaga sõber?
ma ei tea. ma arvan, et minuga on keeruline sõber olla, sest ma ei oska välja näidata, et ma teistest inimesest hoolin. ausalt, hoolin küll. mõnest. ma loodan, et nad teavad seda 
7. Kas oled tihti sarkastiline?
mina??? mis te nüüd….
8. Kas su kurgumandlid on eemaldatud?
ei, peale ühe tarkusehamba on mul kõik jupid veel küljes.
9. Kas sooritaksid benji-hüppe?
absoluutselt. kuna ma olen seda juba ükskord ka teinud, siis see pole mingi niisama lubadus.
10. Millised on su lemmikmaisihelbed?
igasugused täisterahelbed, või ka täiesti klassikalised, peaasi et mitte magusad.
11. Kas seod paelad lahti, kui jalatsid ära võtad?
oleneb tugevalt jalatsitest. Vansidel mitte, samad Martenseid on mõnevõrra keeruline ilma paelu avamata jalast ära saada.
12. Kas pead end tugevaks?
ei.
13. Milline on su lemmikjäätis?
ma olen selles suhtes tänuväärne tegelane, et mulle meeldivad need kõik. välja arvatud rummimaitseline (keegi oli ükskord ostnud ja see oli ka ainumas kord mu elus, mil ma jäätise söömata jätsin.)
14. Mida märkad inimese juures esimesena?
kehaehitust võibolla? (tegelikult ma tahtsin kirjutada, et ’seda, mis inimese juures kõige suurem paistab’, aga siis ma sain aru, et see kõlab kuidagi nilbelt.)
15. Roosa või punane?
… ma ei tea. punaseid riideid mul on, roosasid mitte. äkki siis punane.
16. Mis sulle enda juures kõige vähem meeldib?
jätkuvalt süvenev vaimne ebastabiilsus.
17. Mida igatsed kõige rohkem?
raske küsimus. ma ei igatse enam eriti midagi. see ei peaks siinkohal mitte depressiivselt kõlama, vaid pigem niimoodi kergelt blaseerunult.
18. Millise asja ostsid endale viimati?
issand… Kosmikute plaadi äkki. Puhas Muld. best of.
19. Mida hetkel igatsed?
see küsimus nagu oli just, ei?
20. Mida viimati sõid?
Kalevi valge shokolaadi mustikatega ja Saki On Ice õlle. väga normaalne õhtusöök.
21. Mida hetkel kuulad?
Solitary Experiments – The Dark Inside Me
22. Kui oleksid rasvakriit, siis mis oleks sinu värv?
lillakasroosa
23. Lemmiklõhn?
kallihinnaliste sigarettide värske suits. ei, ma ei suitseta enam juba ammu, aga sigaretisuits on nii neetult hea.
24. Kellega telefonis viimati rääkisid?
emaga
25. Parim spordiala, mida telekast jälgida?
ma ei vaata sporti. vahel harva võistlustantsu,
26. Su juuksevärv?
tumepunane. vähemalt ma ise arvan, et see on tumepunane. henna, noh.
27. Su silmade värv?
roheline
28. Kas kannad kontaktläätsi?
alates 28.09.2008 enam mitte. LASIK, junõu.
29. Lemmiktoit?
jalapeno poppers.
30. Kas õudusfilm või film õnneliku lõpuga?
mõlemad ajavad mind võrdselt naerma. õudukates on rohkem eriefekte. siis õudukas.
31. Mis filmi viimati vaatasid?
just lõpetasin Blood Creeki teistkordse vaatamise. õudukas oli, naerma ajas, aga Henry Cavill oli nämma.
32. Mis värvi pluusi hetkel kannad?
musta.
33. Suvi või talv?
SUVI.
34. Kallistused või suudlused?
… minu enneolematult elava seksuaalelu juures võtaks juba ükskõik mille.
35. Lemmikmagustoit?
kõike rohkem.
36. Mis raamatut hetkel loed?
Kuninglik Salamõrtsukas.
37. Mida su hiirematt kujutab?
valget pehmest plastikust kolmnurka. ML Arvutid. töö juurest varastatud. kui vaja, võin tagasi viia.
38. Mida viimati telekast vaatasid?
‘Allo ‘Allo
39. Lemmikheli?
minu stampvastus siinkohal on ‘basskitarri soundcheck’ XDXDXD
40. Rolling Stones või The Beatles?
ma kahjuks ei ole RS loominguga nii hästi kursis kui biitlite omaga, nii et The Beatles.
41. Mis on kõige kaugem riik, kus oled puhkamas käinud?
ma ei käi puhkamas.
42. Kas sul on mõni eriline oskus või anne?
harukordne andetus. aga väidetavalt oskan ma ka hästi geipornot kirjutada. ega ma nüüd just vastu ei vaidle ka.
43. Kus sa sündisid?
Pärnu haiglas.
44. Mitu istessetõusu suudad kahe minuti jooksul teha?
ma ei tee ‘istessetõuse’, sest see on täiesti mõttetu harjutus (reeglina inimese puusapainutajad ei vaja sellisel viisil treenimist). nii et ma ei hakka proovima ka.
45. Millal tutvusid viimati uue inimesega?
ma ei ole kindel, mida selle all mõelda.
46.Ütle üks blogija, kellega kohtuksid reaalelus?
ma pole suurem asi reaalelus kohtuja. aga Evelini pole ammu näinud (jaa ma tean, ma peaks sulle külla tulema )
47. Üks blogija, kelle blogi võiks avaldada raamatuna ja sa ostaksid?
kuivõrd ma raamatuid ei osta, siis vist vahet pole.
48.Kes oleksid järgmises elus, kas mees või naine?
mees küll ei tahaks olla. need ei suuda ju korraga üle ühe mõttegi mõelda.
49.Kui ei saa taaskehastuda inimesena, siis kellena?
laiskloomana. ausalt. nende elul pole küll keda kuraditki viga.
50.Kelle ankeete lugeda soovid, ütle vähemalt kümme nime?
kümme? sõitke ka seenele. kes tahab, andku tuld.
Terviseparadiisil on käimas miskit sorti aklimatiseerumisprogramm. see tähendab seda, et kui sa tuled bodycombatist ja tilgud higist, siis oled sa ilmselgelt end trennis kuumaks ajanud ja õue minek tähendaks organismile üleliigset shokki. aklimatiseerumisprogrammina astub siinkohal ette ilma sooja veeta dushiruum. kuna tegemist oli siiski bodycombatiga, siis külm vesi mõjus ausalt öeldes päris kosutavana. bodycombat on selline trenn nimelt, kus isegi põlvetõstejooks lõõgastavana mõjub. või vähemalt see, kuidas lõpus ringis jooksma kamandatakse, on ausalt täielik puhkus juba. ma poleks iialgi uskunud, et jooksmine võib lõdvestavalt mõjuda. ilmselgelt polnud ma enne seda avastust ka bodycombatit teinud.
teine asi, mis mu mõtteid eile suure osa päevast köitis, oli Apple uus üllitis iPad.
vat selle üle ma mõtlesin eile praktiliselt terve päev ja suure osa veel tänasestki. müstiline asi. näeb äge välja, aga tundub olevat täiesti kasutu. mina ei suuda oma nigela mõistusega välja mõelda selle toote sihtgruppi. aga ma arvan, et Steve Jobs on ses suhtes targem kui mina (sellepärast tema ongi Steve Jobs eksole ja mina noh ei ole seda mitte). sest loogiline oleks, et Apple ei tee uut toodet ilma sihtgrupita, onju. a mis see sihtgrupp siis oleks… noh, eks aeg näitab. mina igatahes mitte. mina ei suuda küll välja mõelda, misasja ma selle iPadiga teeksin, kui see mul oleks. kui ma oleks siuke tüüpiline Apple kasutaja, siis oleks mul kodus laua peal iMac, kaasaskandmiseks miskitsorti MacBook, telefoniks iPhone ja võibolla muusika kuulamiseks iPod. muidugi saaks hakkama ka ainult MacBooki ja iPhone’iga. no ja mina pean üldse ainult MacBookiga hakkama saama, sest ma olen nii vaene, et telefoniks on mul mingi kolmanda maailma turgudele mõeldud Nokia. aga tagasi teemasse… iPad oleks nagu mingi lüli MacBooki ja iPhone vahel. selle vahega, et see pole ei üks ega teine. pigem on see suur iPhone, mis ei mahu ühtegi taskusse ja millega ei saa helistada. mis sellega siis teha saab – erinevas vormis meediat vaadata/kuulata. netti kasutada. mis veel – ei olegi täpselt aru saanud. netifunktsiooniga e-reader siis põhimõtteliselt?
oma nõutuses pean nõustuma kellegi arvamusega (ma ei mäleta, kust ma seda lugesin), et Apple on suunanud oma uue toote turusegmendile, mida veel reaalselt ei olegi, aga mis kahtlemata tekib. toode ees, nõudlus järel. kui nõudlust ei ole, siis tuleb see tekitada. ei, ega ma selles ei kahtlegi – Apple tooted kipuvad seda tegema jah. miks muidu on maailmas olemas iPodid ja siis mingid muud mp3 mängijad? iPhone’id ja siis mingid muud telefonid? iPod juba põhimõtteliselt ongi mp3 mängija sünonüüm. iPhone reformis samuti maailma arusaama sellest, mida üks telefon teha saaks.
ma ei arva sugugi, et iPad oleks mingi halb toode. ma ei arva üldse, et Apple halbu tooteid toodaks. ma maksin mitte vähe raha ühe valge plastmassjunni eest, sest ma ei tahtnud mingit suvalist ja poole odavamat arvutit (mis teeks ju põhimõtteliselt samu asju), vaid ma tahtsin MacBooki. mul on olemas täiesti laitmatult funktsioneerivad mp3 mängija ja mobiiltelefon (Creative ja Nokia, üldsegi mitte mingid suvalised firmad omal alal, eksole), aga ma tahan ikkagi iPodi ja iPhone’i. (aga mul ei ole nii palju raha.) Apple marketing lihtsalt ütleb sulle, et on täiesti OK maksta nende toodete eest palju rohkem kui teiste firmade analoogsete toodete eest, sest need on ju Apple tooted. ma ei oska enam isegi arvata, kas nende tooted on ka selle võrra paremad. kogemus MacBookiga kipub seda arvamust muidu toetama küll, jah, sest kogu selle aja jooksul, mis see arvuti mul on olnud, pole mul olnud mitte kõigeväiksematki probleemi. Windowsi-maailmast tulnuna tundub see kuidagi uskumatu ja tekitab kerget segadust. samas oleks ju normaalne, et asjadega pole probleeme. ja ikkagi, ma ei arva, et Apple toodang oleks absoluutselt veavaba. ma tean, et ei ole. aga miski nende juures on nii köitev, et nende asjade absurdselt kõrged hinnad (no olgem ausad, on ikka ka) ei näi nagu ülepakutud ka. ülihea turundus, mis muud. loovad oma iPadile sihtgrupi nagu nalja, mis see nende käes ära ei ole.
Apple müstilise turunduse kasuks räägib juba see, et tüübid tegid mingi üsna arusaamatu asja ja ma ei saa sellest juba kaks päeva rahu. mina, kes ma mingi tehnikahuviline isegi ei ole. kirjutasin sellest oma blogi ajaloo kõige pikema postituse. vat see juba näitab midagi.
k.
populaarne meem blogimaastikult.
mida ma tegin või kuus ma olin, siis kui…
1. … esimene inimene astus Kuule 21.7.1969?
siis mind ei eksisteerinud isegi veel mitte ideetasandil, sest mu vanemate tutvumiseni jäi veel päris mitu aastat.
2. … John Lennon mõrvati 8.12.1980?
no siis ma olin juba napikalt viiekuuseks saamas. mis ma siis nüüd ikka nii väga tegin.
3. … Tšernobõli elektrijaamas plahvatas üks tuumareaktoritest 26.4.1986?
käisin lasteaia viimases rühmas. täpselt ei saanud aru, mis värk oli, aga kuna mu isa pidi äärepealt minema koristustöödele, siis mingit paanikat ikka mäletan. st ma sain aru, et selle minekuga on suur jama. ja seda ma teadsin küll, misasi on tuumapomm (kamoon, minu põlvkond on tuumasõja hirmus kasvanud) ja suur hirm oli.
4. … toimus Balti kett 23.8.1989?
olin veits kade, et mu õde sai ketti minna ja mina ei saanud. sõda kartsin ka. aga ketti vaatasin telekast, õde ei näinud.
5. … Estonia uppus 28.9.1994?
koolis hommikul räägiti, et mingi laev läks põhja. alles õhtul sain teada, mis laev täpselt. tuttavaid mul seal ei olnud.
6. … printsess Diana suri 31.8.1997?
koolilaager oli veits olulisem sündmus, aga muidu oli natuke kahju küll. mingi tema suur fänn ma ei olnud, aga ikkagi oli kahju.
7. … saabus aasta 2000?
igasugused mälestused puuduvad. ju siis ei olnud piisavalt huvitav sündmus. ootasin huviga ainult, et kas internet pärast töötab. töötas. muu polnd oluline.
8. … toimus terroriakt World Trade Centerile 11.9.2001?
astusin sisse Viru tänaval olevasse Metro poodi ja proovikabiinis nahktagi selga proovides kuulsin raadiost, et lennuk crashis mingitesse tornidesse. algul pidasin seda mingiks sky plussi naljaks. pärast ühikas vaatasid kõik haudvaikuses uudiseid telekast. taaskord kartsin sõda (krt ma olen sellega ikka lapsest saadik täiega traumeeritud ma vaatan)
9. … Michael Jackson suri 25.6.2009?
lugesin vist OTNDst seda kõigepealt, siis hakkasin mujalt allikatest kontrollima. muidu väga korda ei läinud. kuulsuste surmad mind üldse harva puudutavad.
10. … milline uudis jäi meelde eilsest päevast või mida tegid eile?
DFT koolitusel olin. siis kahel koosolekul. õhtul käisin trennis. vapustavalt põnev elu. uudiseid ei lugenud.
k.
ilm on VÄGA külm. seda võib järeldada lihtsast faktist, et ma panin esimest korda üle mitme aasta teksade alla sukkpüksid. järelikult on VÄGA külm.
iseenda vabanduseks ma võin muidugi tuua veel sellise fakti, et ma olen viimased mitu aastat ka autoga liigelnud. sellepärast ma ei näe põhjust väga palju riideid kunagi selga panna.
aga see külm hakkab mulle ajudele, sest sellel on väga ebameeldivad kõrvalmõjud. näiteks ei saanud ma täna öösel magada, sest seinad paukusid. mina ei ole nii raske unega, et kõrva ääres käivad kõmakad mind ei häiriks. siis teiseks on mu nahk välja kuulutanud tõelise streigi igasugusele niiskusele kui sellisele, ja see on ausalt öeldes ületanud juba tüütavuse piiri ja muutunud kergelt piinavaks. kreemitamine aitab umbes kümneks minutiks.
ootan kevadet.
k.
eile siis läks eetrisse esimene osa ühest sarjast, mida ma päris huviga ootasin – Spartacus: Blood and Sand. lubaduse järgi pidi olema verisem kui Rome ja seksirohkem kui 300. või midagi sinnakanti. esimesed kakskümmend minutit oli küll ainult seksi ja lihaselist paljast gladiaatori-ihu ja verd ka mitte just vähe ei lennanud. siis hakkas vaikselt mingit süzheed ja juba tekkima, kahjuks tundus see kogu selle eelneva orgia otsa kuidagi sobimatu ja arusaamatu… ei oskagi nüüd öelda, kas tuleb huvitav seriaal või mitte, ükski tegelaskuju ei omanud vähimatki isikupära ja dialoogi tase jättis tugevalt soovida. samas visuaalne pool oli võimas, ehkki väga 300 meenutav (vist filmitigi analoogse tehnoloogiaga ka, green screeni abil peaasjalikult).
teisalt jälle see tekitas minus tunde, et filmitööstus taandub varsti puhtalt selleni, et vaja on ainult arvutit ja head programmi, muu pole enam oluline. isegi näitleja pole enam teab mis oluline tegur, neidki saab juba digitaalselt teha (Terminator 4 ja digimuutunud Arnold, tulemus oli kusjuures täiesti usutav). on see nüüd siis hea või halb… loomulikult mulle meeldivad rohkete eriefektidega filmid, aga kui 80% lõpptulemist moodustabki green screen ja arvutiprogramm, siis ma pole enam päris kindel, kas see trend mulle meeldib. võtame näiteks Lord Of The Rings triloogia, kus minu meelest on ilus tasakaal saavutatud. palju eriefekte, aga samas väga palju on location võtteid ja mulle siiralt meeldib vaadata, et need suurepärased mäed ongi Uus-Meremaal päriselt olemas ja mitte mingi disaneri kätetöö. 300 näitab ju ka ilusaid backdrope, aga 99% neist on arvutis tehtud. no ei ole nii huvitav enam, ausalt ei ole.
ja Avatari pole ma muide veel üldse näinudki. tõtt-öelda huvi puudub ka. mitte sellepärast, et see nii digitaalselt tehtud on (praktiliselt multikas onju) aga millegipärast ei tekita see minus ühtegi emotsiooni. aga minu puhul on see tavaline. ma nägin Titanicut ka esimest korda alles siis, kui seda ükskord telekast näidati. siiani ma ei arva, et tegemist mingi eriliselt hea või vähegi huvitava filmiga oleks… no ei olnud minu maitse. Avatar tundub millegipärast samasugune olevat, ainult sinist värvi peaosatäitjatega. ja Pocahontast olen ma ka näinud, nii et süzheed ma juba tean. muidugi võin ma ka rämedalt eksida.
k.
soomlased püüavad humppat laia maailma viia, ehk siis tuntud ja populaarne humppa-bänd Eläkeläiset osaleb nende kohalikus Eurovisiooni-laulu valimise võistlusel. vaatan just Yle2 pealt seda saadet ja päris naljakas oli. muidugi mõned aastad tagasi, kui nad Lordi Eurovisioonile saatsid, siis ma arvasin kuni viimase hetkeni, et see oli mingi nali. ega see mu viimane hetk saabus ka alles siis, kui nood kaunid põhjanaabrid ülekaalukalt võitsid. siis ma nentisin, et ei, päris hea nali oli XD
humppaga on minu meelest küll selline lugu, et selle fenomenist vist saavad kahjuks ainult soomlased ise aru, võibolla piisava joobeastme korral ka muud hõimurahvad. minus on vist ka piisavalt palju soomlast, et ma saan sellest aru küll. no ja üldse Rabarockil on ju Eläkeläiset ka kaks korda vägagi edukalt üles astunud.
praegu ma loodan, et neil päriselt ka õnnestub Eurovisioonile saada. soomlased saavad üldiselt ise ka väga hästi aru, et nad on sellel võistlusel reeglina eepliselt feilinud ja ega nad vist seda väga tõsiselt ei võta. ma arvan, et eestlased on ka ainuke rahvus maailmas, mis seda palagani tõsiselt võtab. (muide, Eläkeläiset sai finaali. shansid tõusevad). no ja kuna ma ise olen ikka kõvasti rohkem kui ühe postituse sel teemal kirjutanud, siis ma ilmselgelt olen ka eestlane. ma muuseas ei häbene iialgi tunnistada, et ma Eurovisiooni fänn olen. seda selgitada on juba keerulisem, sest et muusikaliselt on see mõistagi 99% saast, aga miski mulle seal meeldib. eriti meeldib mulle sel teemal tarka analüütilist juttu ajada ja erinevaid trende välja tuua, nii et ärge sel teemal minuga juttu alustage, sest et ma ei jäta siis enam väga vaimselt terve inimese muljet.
k.
kusjuures ma arvan, et see üüratu flegmaatilisus on eriti hästi avaldunud mu töö juures. ma nimelt näen suhteliselt palju vaeva selleks, et mitte lasta end endast välja viia. teatud olukorras on seda muuseas äärmiselt lihtne teha. aga nui neljaks, ma ei näita iialgi ühtki emotsiooni tööl välja. see on mu raudne põhimõte. välja arvatud see päev kui Morrison magama pandi ja ma päev otsa nuttu tagasi ei suutnud hoida. aga normaalsituatsioonis olen kivi. mis on viinud mu kolleegid sellisele toredale eksiarusaamale, et ma ei ärritu millestki, ei lähe millegi tõttu närviliseks ega karda midagi. oh oleks see vaid nii XD
nii et flegmaatik olen ma vaid tahtejõu printsiibil.
k.
kui kunagi peaks juhtuma, et ma mehele lähen, siis oma pulmas valssi kavatsen ma tantsida selle loo järgi:
sest see on lihtsalt NII hea lugu ja valssi tantsida saab selle järgi vabalt.
täiusliku pulmapeo eelduseks oleks siis veel mees, kes ka ühtlasi valssi oskaks tantsida. kahjuks olen ma aru saanud, et neid mehi tänapäeval enam elavate kirjas ei ole. (millest ma absoluutselt aru ei saa, kas siis koolides ei õpetatud tantsimist? tänapäeval vist isegi õpetatakse, aga meie ajal? endal mul muidugi sellest mälestused puuduvad ja minu valsioskus pärineb võistlustantsugeenidest ja -treeningutest XD)
k.
