Trenninädal 15.10 – 21.10

oktoober 21, 2018 Lisa kommentaar

Viimane jooksunädal sel hooajal, mis päädib enamvähem viimase võistlusega sel aastal. Ma ütlen, et enamvähem, sest mul on plaanis muidu veel ka Ööjooksu Talve-eri, aga kuna see toimub detsembri lõpus, siis selle suhtes ma mingeid lubadusi küll ei anna, sest et äkki on mingi külm siis või midagi.

Esmaspäev, 15.10
Kõige veidrama ilmaga päev sel aastal. Hommikul kodust väljudes oli 2 kraadi sooja ja 20 minutit hiljem 15 kilomeetri kaugusel 11 kraadi sooja. Töölt tulles oli Pärnus nii külm, et ma panin autost poodi minemiseks jopehõlmad kinni, sest nagu reaalselt jumala külm oli. 13 kraadi. Jõudsin juba solvunud olla, aga kui ma sinnasamasse 15 kilomeetri kaugusele koju tagasi jõudsin, siis seal oli praktiliselt 18 kraadi. Otsustasin, et fuck it, kas on 15. oktoober või ei ole, ja panin jooksma minekuks t-särgi ja põlvekad püksid. Kuna ma olen vana ja ettevaatlik inimene, siis panin käsivartele igaks juhuks varrukad ka (neid saab Aliexpressist täiesti olematu raha ehk ca 1 euro eest, nagu kõike muud siin maailmas), aga juhtus täpselt see, mida ma arvasin juhtuvat, ehk et ma koorisin 800 meetri pärast need varrukad maha ja nii saigi 15. oktoobri õhtul väga kaunisti lühikeste riietega joosta. Tavaliselt ma jooksen oktoobri keskel mingi spordipesu sooja särgi ja jopega juba 😀 Jooks 30 minutit, 4,37 kilomeetrit, keskmine tempo 06:53 ja keskmine pulss 145. Oli veits parem kui pühapäevane pikk jooks. Inimesed tulid endiselt silmini sallidesse ja jopedesse mähitult vastu, aga no ma ei tea, võibolla nad tulid Pärnust. Seal oli ausõna jumala külm.

Teisipäev, 16.10
Puhkepäev. Mul on sügistalvise pimeduse üleelamiseks ette võetud suurejooneline projekt, nimelt kavatsen ma ühe soojaga järjest ära vaadata kõik seniilmunud Game Of Thronesi hooajad. Sest et uus hooaeg tuleb alles 2019 kevadel ilmselt. Kogumaht on umbes 70 tundi, peaks enne kevadet ühele poole saama küll. Nentisin meeldivat tõsiasja, et ehkki ma olen esimest hooaega näinud… ee, päris mitu korda, siis ikka veel on väga hea vaatamine.

Kolmapäev, 17.10
Jooks – mul oli häguselt meeles, et midagi rõvedat oli plaanis, aga täpselt ei mäletanud ka. Kui plaani vaatasin, siis oli seal 3*5 minutit 10K tempos. Kõlas oluliselt vähemrõvedalt kui see, misiganes mulle enne tundus. Reaalsuses oli see jooks aga… rõve muidugi. Ma ei tea, kumb on enne võistlust parem – mingi hästi hea jooks, mis enesekindlust kasvatab, või mingi jubedus, millest hullemat niikuinii enam eriti olla ei saa? Mul igatahes oli see viimane variant. Suure surmaga suutsin viis minutit järjest mingit väga hädist alla kuuest tempot hoida ja enesetunne oli selline, nagu poleks iialgi elus enne jooksnud. Põhjus oli nii lihtne, et selle kaela midagi ajada tundub suisa naeruväärne, aga no ma ei saa sinna midagi teha, kui mu hormonaalne seisukord mind nii tugevalt mõjutab. Tõepoolest mõjutab, tahan või ei taha. Õnneks on see alati mööduv, nii et ma loodan, et pühapäevaseks võistluseks on madalseis möödas.

Neljapäev, 18.10
Puhkepäev. Väga kurb sündmus oli see, et ma avastasin, et poes müüakse beseed. Või noh, muidugi ma teadsin seda enne ka, aga ma polnud ise kunagi poest beseed ostnud. Nüüd ma selle vea igatahes tegin. Ausalt, te vist ei oskaks ettegi kujutada, kui suures koguses magusat ma olen võimeline endale hammaste vahelt suvalisel hetkel sisse ajama…

Reede, 19.10
Tantsuproov tund aega. Sellest pole midagi huvitavat kirjutada, aga muidu oli päris hull päev. Lisaks piparkookidele on müügile jõudnud ka mandariinid! Neid ma suudan ka päris suurtes kogustes süüa.

Laupäev, 20.10
Puhkepäev. Esiteks magasin öösel järjest 12 tundi, nii et kulmud ka ei liikunud. Väga hea, soovitan soojalt. 😀 Päeval tegelesin nüüdseks juba akuutseks muutunud olmeprobleemidega, ehk siis värvisin juukseid ja värvisin kulme ja lakkisin küüsi ja installisin arvutile Mojave OSi ja no mis olulised asjad ikka elus ära tuleb teha. Mojavel on uudne dark mode, mis selgus, et mulle ei meeldi, ja dünaamilised taustapildid, mis muutuvad vastavalt arvuti kellaajale (ehk siis hommikul on kõrbes päikesetõus ja päeval päike ja öösel tähistaevas jne). See on küll äge. Seoses mõned aastad tagasi muutunud operatsioonisüsteemi versioonide nimedega on Apple default taustapildid väga mulle meeltmööda, sest mulle meeldivad kõrbed ja mäed.

Pühapäev, 21.10
Pärnu Rannajooks, 10 kilomeetrit, mis oli ühest küljest väga naljakas ja teisest küljest väga traagiline. Omaenda isiklikust rekordist kaks sekundit alla jääda ongi ühteaegu naljakas ja traagiline 😀 Aga muidu üritus oli tore nagu alati, Kahe Silla Klubi korraldus oma tuntud headuses, lisaks olid nad eriti kauni ilma suutnud korraldada. Jooks oli esimeses otsas paljutõotav ja seitsmendal kilomeetril saabus surm, sinna need kaks (ja mõned veel) sekundid kadusid. Aga tsiteerides mu vanaema – seekord on selline.

k.

Rubriigid:Uncategorized

See ilm on ikka imelik

oktoober 15, 2018 3 kommentaari

Astusin täna hommikul kodust kell 7 välja, õues oli 2 kraadi sooja. Jõudsin paarikümne minuti pärast 15 kilomeetri kaugusele tööle, seal oli 11 kraadi sooja. Miks ma mingis külmkapis elan? Kõik kolleegid väidavad, et neil oli kodus palju soojem.

Ma nagu mingist kaugest rabamülkast tuleks. Kas rabas on muidu tavaliselt ka palju külmem kui mujal maailmas? Mitte et ma ise seal rabaservas ei elaks, eksole…

Muidu on mõistagi äge, et nii soe on. Eile käisin päeval jooksmas, põlvedeni püksid jalas ja õhuke pikkade varrukatega jooksusärk seljas (ma tõesti ei saa lühikeste varrukatega õues viibida, kui seal alla 18 kraadi on, mu vereringe on väga hädine). Soe oli, mõnus oli. Inimesed tulid vastu paksudes jopedes, villased mütsid peas, sallid ninani mässitud. Mul oli kohe päris mitu küsimärki selle peale, sest 14 kraadi oli sooja. SOOJA. Ma küll pidasin end suhteliselt suureks külmavareseks, aga paistab, et on minust hullemaid, ma ei tea, ma ei oska siin enam mingit seisukohta võtta.

Üks naljalugu ka siia lõppu. Kui ma väike olin ja esimest korda lugesin raamatut “Jumalaema kirik Pariisis” (ärge küsige, miks, aga ma olin alla 10 aasta vana, kui seda esmakordselt lugesin), siis ma muidugi olin väga pikalt väga suures vaimustuses Esmeralda tegelaskujust. Esmeralda oli mustlastüdruk, kes Pariisi tänavatel tantsis ja tal oli tamburiin ja väike valge dresseeritud kits. Ma olin ikka VÄGA vaimustuses, ütleme nii. Nüüd hilisemas elus ma olen mitu korda selle peale mõelnud, sest et näed, elu on mind mustlastantsu juurde viinud. Ja kuna me sellel suvel lisasime oma repertuaari paar tamburiiniga tantsu, siis tabasin ma ühel hetkel end arusaamiselt, et oma lapsepõlvekangelanna täielikust taaskehastamisest on mul puudu veel ainult kits 🙂

k.

Rubriigid:Uncategorized

Trenninädal 08.10 – 14.10

oktoober 14, 2018 Lisa kommentaar

Nädal, kus ma muudkui ootasin ja ootasin seda krdi paljureklaamitud vananaistesuve…

Esmaspäev, 08.10
Tegin järjekordse puhkepäeva, sest mul lihtsalt polnud vähimatki tahtmist mitte kuhugi minna.

Teisipäev, 09.10
Tantsuproov tund aega. Midagi põnevat sellest kirjutada küll ei ole.

Kolmapäev, 10.10
Esinemine tunniajase kavaga. Lammutasime lõpetuseks tamburiinidega nii et seda nägu, meid plaksutati tagasi ja saime taas lavale jälle kummardama minna ja üleüldse oli great success. Pärast saime teada, et oli miskit laadi publikurekord ka olnud, saal oli päris täis küll.

Neljapäev, 11.10
Jooksuplaanis oli jooks 5 kilomeetrit, eesmärgiga alla 30 minuti. Halisesin küll, aga läksin. Algus tundus nagu raske ja nõme ja päris õudne, aga teine poole oli esiteks kuidagi lihtsam ja teiseks kiirema tempoga. Tehtud ta igatahes sai ja tagantjärele mõeldes nagu väga õudne ei olnudki. 5 kilomeetri ajaks sai 27 minutit ja 56 sekundit, keskmine tempo 05:34, max tempo 04:52. Keskmine pulss 163, max 176.

Reede, 12.10
Tantsuproov tund aega. Vähemalt sai seekord omajagu nalja, sest et no mäluaugud on alati naljakad…

Laupäev, 13.10
Puhkepäev. Vaatasin seda kurikuulsat UCF 229 eventi siis kah telekast (Setanta Sports näitab umbes nädal aega hiljem tavaliselt peamised evendid ära). Ma arvan, et see McGregori ja Nurmagomedovi korraldatud möll pärast fighti lõppu läheb võitlusspordi ajalukku kui üks hullumeelsemaid asju üleüldse, selle kõrval kahvatub isegi see legendaarne seik, kui Mike Tyson vastasel kõrvast tüki välja hammustas. Nagu reaalselt… päris hull oli.

Pühapäev, 14.10
Pikk rahulik jooks. Netist ja sotsiaalmeediast sai lugeda, kuidas lõuna pool olla lausa 19 kraadi sooja pakutud, aga mul oli saadaval ainult 14. No asi seegi, 14. oktoobri kohta päris hästi. Ma ei mäleta, et oleks oktoobri keskel kunagi saanud nii õhukeste riietega jooksmas käia. Jooks ise muidugi oli taas üks korralik hädaorg, kõik oli raske ja halvasti, aga vähemalt oli ilm täiesti imeline. 9,35 kilomeetrit, 01:07:33, keskmine tempo 07:13 ja keskmine pulss 152.

IMG_1172

Rubriigid:Uncategorized

Jõulud on kohe käes

oktoober 13, 2018 5 kommentaari

Nägin eile poes piparkooke müügil, sada eri varianti.

Samal ajal oli õues 17 kraadi sooja.

Ja asjaga täiesti mitteseonduvalt tulin eile õhtul pimedas tantsutrennist ja vaatasin korra kogemata taevasse ja nägin seal täiesti lambist langevat tähte.

k.

Rubriigid:Uncategorized

Spordiuudiseid

oktoober 10, 2018 Lisa kommentaar

Mingeid tavalisi uudiseid ma ei loe, sest ma ei viitsi selliste asjade peale mõelda ja niikuinii ma ei tea, mis maailmas toimub. Ainsad, mida ma tänapäeval loen, on spordi- ja teadusuudised. Neidki muidugi valikuliselt, sest näiteks autosport mind absoluutselt ei huvita ja ma ei saa niikuinii aru, millega Tänak tegeleb, nii et need uudised ma jätan kõik lugemata (ehkki neid on praegu kõige rohkem).

Ma loen nendest spordialadest, millest ma aru saan. Praegu näiteks tuleb iga päev mitu uut uudist maailma suurimatest rusikakangelastest. MMA on mu lemmikspordiala ja mul on jube kahju, et see hetkel just sellist kajastust saab. Kes asjaga kursis pole, siis paar päeva tagasi toimunud UFC väidetavalt kõige oodatuimal matšil ajaloos üldse toimus selline kahetsusväärne juhtum, kus kergklassi tiitlivöö peale võidelnud Conor McGregor ja Khabib Nurmagomedov peale fighti lõppu veel korraliku mäsu tekitasid. Kes peale McGregori alistumist esimese tou kellele kirja pani, pole vist siiani päris selge, aga praegusel hetkel on asi umbes niikaugel, et McGregor on kätte saanud oma 3 miljonit dollarit (iseenesest pole paha summa tiitlivöö kaotamise eest) ja saanud kuuajase võistluskeelu UFCs (mis sisuliselt ei tähenda mitte midagi, sest ühe kuu sees kaks korda ei võistle UFCs niikuinii keegi), seevastu aga Nurmagomedov ei ole kätte saanud ei oma tiitlivööd (võib juhtuda, et ei saagi), ei oma 2 miljonit dollarit (miks võitja vähem raha saab kui kaotaja? Profispordi värk), võibolla saab USAsse sissesõidukeelu (et mis nad siis tulevad meie õue peale kaklema) ja lisaks on tema enda isa andnud juba vene telekanalis intervjuu, kus ta ähvardab pojale anda palju karmima karistuse kui UFC ja Nevada spordikomisjon seda eales suudaks (ehk siis võid UFC puuris anda McGregorile kitli peale, aga oma isa käest saad ikka pärast peksa). Täielik tsirkus, mis muide on väga kurb, sest see kinnistab asjaga vähe kursis olevates meediatarbijates vaid arusaama, nagu MMA olekski mingi naljategemine. Samas kui tegemist on tegelikult ühe mitmekülgseima ja põnevama spordialaga üleüldse. Aga UFC tervikuna ja mõistagi ka McGregor ja Nurmagomedov on sellega saanud kõvasti reklaami ja kajastust, iseasi, kas sellist kajastust just ilmtingimata vaja oli. Aga võibolla on ikkagi nii, et pole olemas negatiivset reklaami? Ma ei tea. Kindlasti kuuleme me sellest teemast lähitulevikus veel.

Vähem vägivaldsetest ja hulka positiivsematest teemadest on eestlane Rait Ratasepp tegemas ajalugu triatloniradadel, ehk siis parasjagu läbimas 20-kordset Ironmani 20 järjestikusel päeval. Paar päeva on veel minna ja uus maailmarekord terendamas. Oleks muidugi tore küll, kui siit uus maailmarekord tuleks.

Ja juba suhteliselt vana uudis on see, et Eliud Kipchoge jooksis Berliini Maratonil uue maratoni maailmarekordi 02:01:39, ehk siis kahe tunni piirile jälle jupp aega lähemale. Senist maailamrekordit ületas ta 78 sekundiga ning viimati uuendati maratoni maailmarekordit nii võimsalt kuskil kuuekümnendatel.

Millega seoses tuleb mulle meelde, et ma vaatasin hiljuti väga huvitavat TED talki sel teemal, et kas sportlased on viimastel kümnenditel muutunud üliinimesteks või on põhjused hoopis mujal. Oli väga huvitav teemapüstitus ja võrdlemisi üllatav vastus – ei, inimvõimed ei ole ulmeliselt arenenud. Põhjused on tõepoolest mujal.

k.

Rubriigid:Uncategorized

Teadus rikub kõik ära

oktoober 8, 2018 Lisa kommentaar

Mul on uus lemmik telekanal – Viasat History. Seal näitab reaalselt ajaloo- ja muu põnevateemalisi dokke, mitte ladude lahinguid ja riukalikku tuunikala. Võid suvalisel hetkel teleka lahti teha ja garanteeritult on seal midagi huvitavat.

Hetkel ma vaatan seal alkeemiateemalist dokki. Kuidas alkeemiat tänapäevaste vahenditega seletada.

Alguses olid tüübid, kes selgitasid, mismoodi keskajal üht metalli teiseks “muudeti”. Tüübid galvaniseerisid – tsinkisid, täpsemalt – vaskmündi. Potentsiaalselt huvitav, muidugi, aga ma võin galvaniseerimist iga päev tundide kaupa pealt vahtida, kui ma tahan, meil on tööd selleks terve tsehh. Aga keskajal võis see muidugi palju huvitavam olla.

Siis oli mingi tüüp, kes põhimõtteliselt tegi nõgesepuskarit. Ta küll selgitas, et see on nõgese vaimu ja hinge väljatõmbamine käärimise teel, aga see ei muuda fakti, et tegemist oli nõgesepuskariga.

Nii et kui te olite siiani arvamusel, et alkeemia oli keskajal midagi üleloomulikku ja tohutu põnevat, siis… nojah, keskajal muidugi oli see üleloomulik, aga tänapäeval suht igav.

Õnneks on meie seas veel hulgaliselt inimesi, kes tekitavad olukorra, kus raamatupoodide müügiedetabelite tipus on raamatud, mis sisaldavad endas näiteks järgnevat tsitaati: “Silmavähi tekke põhjuseks on tugev viha selle vastu, mida näete. Silmavähi profülaktikaks ja raviks sobib väga hästi smaragd.”

Siin ei ole arusaadavalt teadusega mitte vähimatki pistmist ja isegi alkeemia oleks siinkohal võimetu, ma kardan.

k.

Rubriigid:Uncategorized

Trenninädal 01.10 – 07.10

oktoober 7, 2018 3 kommentaari

Oktoober! Kuna ma veedan väga palju aega välismaises internetis, siis ma näen pidevalt, kuidas kogu muu maailm (loe: Ameerika Ühendriigid) vihkavad suve ja sügis on nende jaoks mingi totaalne õnnistus. Fall! Halloween! Pumpkin spice! Okei, ma kujutan ette, et kuskil lõunaosariikides ilmselt tõesti on suvekuudel veits liiga palav ja sügisel meeldivalt soe, aga mina, 100% soomeugrilane (sest 100% eestlane ma ei ole) seda sügisevaimustust küll ei jaga. Sest mina elan kliimas, kus oktoobri esimesel nädalal on hommikul tööle minnes kottpime ja tavaliselt sajab vihma ja tuul puhub 7m/s ja värvilised lehed puude otsas on toredad vaid väga põgusa aja, edasi muunduvad need maapinnal vastikuks lägaks. No ja räme külm on muidugi ka. Et selline tavaline sügiseteemaline hala. Andke palun see 30 kraadi sooja tagasi.

Esmaspäev, 01.10
Alustasin oktoobrit ühe lõigutrenniga – 5*1 km tempoga 05:45 – 05:50. Issand, kui rõve see oli. Ma ei tea, mis selle nii rõvedaks tegi, sest tuul oli küll, aga mitte üle mõistuse tugev, jalalihased olid valusad, aga mitte üle mõistuse valusad… Igatahes oli väga ebameeldiv. Aga tehtud sai. Kokku 7,28 km ja 46 minutit. Isegi tempot õnnestus hoida, kuigi midagi lihtsat seal ei olnud.

Teisipäev, 02.10
Jõusaal umbes tund aega. Tegin puhtalt ülakeha, sest mul on selg juba mitu nädalat pekkis ja ma ei saa päris täpselt aru, mida ma teha saan ja mida mitte. Saalis oli üks kohutavalt naljakas seik ka, aga sellest vist pole viisakas avalikult kirjutada. Aga tegemist oli jõusaaliklassikaga muidu. Juhtub. Ja kurb lugu on muidugi see ka, et mu bluetooth kõrvaklappidel on vist juhe katki ja ma ei tea, kas ma peaks minema poodi ja ostma mingid kallid, aga potentsiaalselt normaalsed klapid või tellima Hiinast uued odavad klapid, mis mul jälle aastajagu vastu peaks… Need hiinakad muidu olid super, väga hea helikvaliteediga, täiesti fantastilised.

Kolmapäev, 03.10
Läksin taas jõusaali, seekord hoopis sellisesse, mis meeldib mulle veel vähem, kui Tervise Paradiisi oma. 😀 Aga kuna Tervise jõusaalis käies saab õhtupoole basseini ja sauna kasutada, siis ma tahtsin seda nalja proovida. Tegin neli harjutust jalgadele, mis võttis mul pool tundi, ja läksin siis ujuma. Põhimõtteliselt ma läksingi üleüldse sinna jõusaali selleks, et pärast ujuda saaks, ega ma saalitrenni väga ei plaaninudki teha. Selle asemel muidugi oleks võinudki päriselt ujuma minna, aga noh. Minu ujumine on muidugi täielik naljanumber (sisuliselt ujun ma mingit koera ja konna hübriidi ja jaksan seda teha umbes 40 meetrit järjest), aga bassein oli minusuguse jaoks nagu loodud, max 1.40 sügav ja veetemperatuur 30 kraadi. 😀 Ravivõimlemise bassein, noh. Sauna astusin ka korra sisse, aga kuna see oli 70 kraadi, siis ei näinud ma mingit mõtet seal pikemalt viibida. Saun peab ikka vähemalt 90 kraadi olema mu jaoks, alla selle on pointless. Ja leili peab saama visata. Muidu on mingi suvaline soe tuba lihtsalt. Ja õlut ma tahan ka pärast. Õnneks saan ma kodus endale seda kõike igal nädalavahetusel lubada. Oleks mul bassein ka, siis ma ainult saunas elakski 😀

Neljapäev, 04.10
30 minutit kerget jooksu. Jalad olid rasked ja väga mingit teravust pole, aga kõiki asjaolusid arvestades oli päris hea. Keskmine tempo 06:59 ja keskmine pulss 138 (max 147). Muud nagu midagi selle kohta öelda pole, keskpärane. Kopp hakkab ette tulema lihtsalt.

Reede, 05.10
Tantsuproov tund ja 22 minutit. Korralik võhmakas, pulss käis 167 peal ära 😀 Kusjuures ma isegi usun seda numbrit, mustlastants täismahviga tehes ei ole naljaasi.

Laupäev, 06.10
Kerge jooks 70 minutit. Ma ei tea, mis error selle jooksuga oli, sest pulss oli ülikõrge ja üleüldse oli kõik nõme. See muidugi ka, et kuni maratonini pidas mu keha end üliviisakalt üleval, arvestades suve kõrgeid temperatuure ja suurt jooksumahtu, midagi ei läinud kuskilt katki ega juhtunud muud. Nüüd siis arvab mu keha, et on okei hakata igast otsast lagunema. Aga võibolla ma olen lihtsalt vana. See võib ka olla. Igatahes oli nõme jooks, tund ja 10 minutit, 9,68 kilomeetrit, keskmine tempo 07:13 ja keskmine pulss 150. Ma ei taha sellel rohkem isegi peatuda.

Pühapäev, 07.10
Puhkepäev.

k.

Rubriigid:Uncategorized