Riided

Käisin vahepeal poes ja olin täitsa hämmingus. H&M-is oli nii palju riideid, mis mulle meeldisid ja mida ma kohe oleks tahtnud endale osta! Sellist asja pole juhtunud… ma ei tea, mitte kunagi vist. Tavaliselt ma käin poodides ja seal pole mitte ühtegi asja, mida ma selga tahaks panna, sest… ma ei teagi, miks. Mulle ei meeldi enamik riideid, mis olemas on, lihtsalt sellepärast, et ma ei oska end nendes ette kujutada. Mu garderoob koosneb t-särkidest, mustadest skinny-teksastest ja kapuutsiga pusadest, kõik muud asjad on kuidagi väga arusaamatud mu jaoks. Ma ei kujuta näiteks ettegi, et ma paneks jalga kingad. Sama hästi võiks kassile aiakäru taha rakendada. Ma võin ju panna endale mingi kleidi selga, aga ma vaatan peeglisse ja näen välja täiesti naeruväärne. Talvel tellisin endale kolm uut kleiti, proovisin korra selga ja viisin need kõik otsemat teed taaskasutuskeskusesse.

Kuigi ma täna just nimelt ühe kleidi endale ostsingi, aga samas oli see sisuliselt väga pikk t-särk, nii et ma ei tea, kas see loeb 😀

Seelikuid ma kannan muidu küll hea meelega, aga need peavad olema väga spetsiifilised (liibuvad, mitte eriti pikad, loomulikult kannan ma sinna juurde läbipaistmatuid musti sukkpükse ja tanksaapaid või tosse). Suvel kannan pikki seelikuid ka, aga need mulle meeldivad ka liibuvad (lõhikuga, et käia saaks). Aga ega nende seelikute juurde kannan ikkagi t-särke ja kapuutsiga pusasid, nii et lihtsalt fakt, et ma seelikuid kannan, et päästa väga midagi. Eelmisel nädalavahetusel käisin sünnipäevapeol, sada numbrit suurem Dir En Grey särk seljas, pärast ise mõtlesin ka, et kas ma olen ikka päris normaalne.

Tegelt kui ma nüüd mõtlen, mis riided need olid, mis mulle seal poes kohe meeldisid – mustad skinny-teksad, paar oversized linast hõlsti, päris mitu pikka liibuvat suveseelikut, paar suure t-särgi kujuga suvekleiti… ei, ei midagi uut siin päikese all.

k.