Trenn, suvine Pärnu ja muu hala

Miks on alati nii, et kui ma lähen jõusaali, siis on seal hullult palju inimesi, aga kui ma olen oma trenni ära teinud ja ära lähen, siis ei ole enam mitte kedagi? Ma ei oska seda millegagi seletada, peale võimaluse, et universum lihtsalt tahab mulle millegipärast käru keerata. Samas ma ei saa väga viriseda, sest päris hea hulk aega ma olen saanud probleemideta ära teha oma kükid, jõutõmbed ja rinnalt surumised, mis siis, et seal on endiselt täpselt üks kükipuur. Endiselt ei taha ma käia ühes teises, Pärnu suurimas jõusaalis, kus on kükipuure tervelt neli. Vahel käin, iga kord olen mega närvis, mulle lihtsalt ei meeldi seal. Midagi ei ole teha. Hiljuti avati Pärnus taas üks uus jõusaal, kus ma pole veel käinud ja ausalt öeldes vist ei lähe ka, sest ma tunnen juba ette, et ma oleks ka seal mega närvis kogu aeg. Ma tunnen end praeguses saalis väga hästi, sest ma olen suvaline tibi, kes käib MyFitnessis trennis ja kujutab ette, et ta tõstab raskusi. Ükspäev eelmisel nädalal proovisin jõutõmbe maxi, mis oli 70 kilo pingutusest vappuva jalaga. Paremat ei saagi minu puhul oodata, kui ma ainult poole aasta kaupa jõutrenni teen. Õnneks nüüd ma natukene saan koroonat ja eriolukorda ka süüdistada.

Nagu aru saada, siis uus kogemus mu elus on käia suvel jõusaalis. Ma arvasin, et suvel käib vähem rahvast, aga vist siiski mitte. Või on asi lihtsalt selles, et Pärnu ja siia ronivad suviti igasugused kokku. Flashback kõigi inimeste lemmiktegevusele ehk sõitmisele Pärnu rannarajoonis suvisel ajal. Või üleüldse Pärnus suvisel ajal. Rannarajoon on eriti magus kogemus tänu kahele asjaolule – seal on väga palju võrdkülgseid ristmikke (rahvasuus suntid ka kui parema käe reegel) ja seal armastatakse parkida nii kuidas jumal juhatab, muuhulgas ka täpselt ristmiku peale, nii et sa võid sõites ise ära arvata, kas sealt paremalt poolt nüüd siis tuleb kedagi või ei.

Täna tahtsin peale trenni saada kohvi. Topsis. Kaasa. Pärnu kesklinnas. Esimeseks valikuks osutus Circle K. Saba oli pikk ja teenindaja (üksainuke) tegi palehigis burkse. Läksin minema. Järgmine valik oli Hesburger (kuigi ma ei tea, kas sealne kohv üldse juua kõlbab). Saba oli pikk ja teenindaja (üksainuke) teenindas küll, aga ma ausalt ei viitsinud oma kohvi ootama jääda. Subway mu valikute hulka ei kuulunud, sest sealne kohv ei kõlba juua (ma pole kindel, kas nad oma kohvi sisse üldse kohvi panevad). Jääkohv on seal hea, aga seda ma ei tahtnud. Sõitsin siis McDonald’sisse. Kes ei tea, siis Pärnus asub McDonald’s suvaliselt linna sissesõidul, kus keegi iialgi ei käi. Üks kohv ja üks jäätis maksid kokku 4.90. Jeesus maria.

Minu lemmik suveilm (ehk megapalavus ja päike) on ka otsa saanud, ükspäev oli siin kõva 14 kraadi lausa sooja terve päev ja vihma on sadanud niimoodi, et veel tänagi nägin keset linna lainetavaid järvi kohtades, kus neid tavaliselt ei ole. Mul on lisaks kõigele veel puhkus. Hea töö, midagi pole öelda. Aga no mis sa ära teed. Võibolla pesen suurest igavusest isegi veel aknad ära. Mida ma peaks niikuinii tegema, sest kui pesta aknaid kord aastas nagu mina, siis selle aasta täitudes hakkab see, noh, välja paistma. Teisalt jällegi pole mul väga motivatsiooni, sest ma tean väga hästi, et pärast esimest vihma on need pestud aknad jälle täpselt samasugused nagu nad enne pesemist olid.

k.