Küsimusi ja vastuseid

Seoses täiesti enneolematu blogimiskriisiga varastasin ühest blogist jälle küsimusi, millele vastata. Mul nagu tõesti ei ole absoluutselt mitte millestki enam kirjutada… äkki see on vihje, millest ma peaksin aru saama? Vot ei tea.

Küsimused näpatud https://seitsmemaajameretaga.com blogist.

Palju sul draftides postituste mustandeid on ja mis ajast on kõige viimane?

Null. Nagu öeldud, mul on juba väga kaua peas absoluutne tühjus ja ma ei kirjuta mitte millestki, ammu siis mustanditesse. Aga ega mul pole kunagi olnud kommet mustandeid salvestada, mu blogimine on olnud äärmiselt implusiivne – kui on, millest kirjutada, kirjutan kohe ära ja avaldan. Blogimine ei ole see teema mu elus, mille üle ma eriti mõtleks.

WordPress või Blogspot ja miks?

WordPress, kuigi mul kunagi oli Blogspotis blogi ja ma mingil põhjusel kolisin selle WordPressi ümber. Põhjust ma kahjuks enam ei mäleta, sellest on väga palju aega möödas. Praegu ma sarnaselt kõikidele teistele ei ole eriti suures vaimustuses WP uuest platvormist, aga vaevalt et ma hakkan enam oma blogi kuhugi ümber kolima. Võibolla on Blogspot veel hullem, kust ma tean…

Kust sai alguse su kirjutamis-kirg? Kas mäletad oma esimest blogipostitust?

Hmm, ma olen eluaeg mingi õudne… kirjutaja olnud. Võibolla sellepärast, et mul pole olnud eluaeg eriti kellegagi rääkida? Või noh, ma ei ole suurem asi rääkija. (Ei tasu end eksitada lasta sellest, kui ma kellegi seltskonnas kogu aeg patran ja ilget kildu rebin ja muidu väga humoorikas olen – tõsistel teemadel rääkima mind ei saa.) Eks ma siis olen end eluaeg rohkem kirjutades väljendanud, suures osas ilma publikuta, natukene nüüd blogimaailmas publikuga ka. Aga esimene blogipostitus…. Teate, ma alustasin blogimisega aastal 2001. Tol ajal seda blogimiseks ei nimetatud, siis olid teistmoodi platvormid – LiveJournal, Diaryland jms. Blogimise sõna tuli hiljem ja alguses oli see natuke teiselaadne tegevus, kui võrgupäeviku kirjutamine. Otse loomulikult ma ei mäleta, mida ma kirjutasin aastal 2001, ma isegi ei mäleta, kuidas ma selle juurde üldse tee leidsin. Juhuslikult, ilmselt, nagu internetis ikka asju leitakse. Aga seda konkreetset blogi ma hakkasin pidama aastal 2006.

Kui paljusid blogisid jälgid ning kui tihti neid loed?

Pole kokku lugenud, tegelikult on neid päris palju ja ma loen neid väga aktiivselt. Ma veedan terve oma tööpäeva arvutis ja üldiselt on mul loll komme töötegemise kõrval kogu aeg ühe silmaga midagi muud teha (minust on palju oodatud, et ma korraga ühele asjale keskenduksin). Osasid blogisid loen stabiilselt, osasid juhuslikult, osasid harva, kui ette satuvad… kuidas kunagi. Aga neid on palju.

Elu esimene blogipostitus/blogija, keda lugesid?

Eee, aasta 2001? Aga kui me oleme rangelt sõnades kinni, siis Eesti esimene kuulus blogija oli Teller, keda ma kahtlemata ka lugesin.

Kas oled mõne blogi tagantjärgi otsast lõpuni läbi lugenud

Ikka olen, suisa mitmeid. Ma võin garanteerida, et kui ma leian huvitava blogi, siis ma hakkan sellesse kaevuma ja niikaua kaevun, kuni enam kuhugi kaevuda ei ole… Kõiki muidugi läbi lugeda ei jõua, sest mõned inimesed on veel kole kaua aega bloginud.

Kas sind häirib, kui mõni blogi on anonüümne?

Ei häiri. Uudishimu tekib küll mõnikord, aga kui inimene on otsustanud jääda anonüümseks, siis on tal selleks põhjus, eksole. Ega ma isegi ennast just otseselt oma näoga ei esitle, aga nime ma ei varja ja minu nimega anonüümseks nagu ka otseselt jääda ei saa (sest mu nimi ei ole Mari, mida esineb veel tuhandetel, eksole).

Kas blog või vlog?

Blogid. Ma vahel harva kiikan mõnd vlogi ka, aga väga harva ja mu tähelepanu püsib ühel asjal kolm minutit, nii et…

Blogimaailmaskandaalid – turn on või turn off?

Minu blogimaailmas on kõige suurem skandaal tavaliselt see, kui Rents midagi otsekoheselt kirjutab. Sest ma ei loe ega ei jälgi neid suuri, populaarseid, kuulsaid blogijaid, kellega seoses mingid skandaalid tekivad (ja millest ma tavaliselt isegi midagi ei tea).

Kas loed mõnda blogi, mis sulle tegelikult üldse ei meeldi või mille autor harja punaseks ajab?

Ma loen mõningaid blogisid, mille autoritega ma ei nõustu paljudes maailmavaatelistes küsimustes, aga ma võtan seda kui maailmapildi avardamist. Jah, ma mõnikord pööritan mõne asja peale silmi, aga see on ka kõik. Igaüks võib oma blogis kirjutada täpsel seda, mida ta tahab. Minu valik on seda lugeda või mitte lugeda. Ja ma ei saa öelda, et ükski neist blogidest, mida ma loen, mul harja punaseks ajaks… Muidugi ma tunnistan, et aeg-ajalt ma loen ka mõnda blogi nagu car crashi põhimõttel, et raske on mööda vaadata, kui kuskil mingi õudukas toimub, aga ega ma neid üldiselt lugema ei jää.

Kas blogid surevad välja?

Ma ei tea – võibolla nad muudavad oma olekut ja kuju, võibolla mitte. Ma olen suhteliselt veendunud, et ükski asi maailmas ei sure päriselt välja, aga kõik asjad muutuvad. Oleneb muidugi, mida klassifitseerida blogiks – kas instagrami postitused võiksid täita blogi eesmärki? Minu meelest küll, teiste meelest võibolla mitte.

Miks kirjutad? Ja kas planeerid postitusi ette, et mis päeval ja mis teemal jne?

Antud blogi, mida ei saa kindlasti võtta kui mingit tõsiste teemade käsitlemist, peamiselt selle tõttu, et rääkimisega on see lugu, et kaasvestlejat peab see ju huvitama, mida sa räägid. Ma ei suuda ette kujutada, et kedagi võiks huvitada minu trennitegemine, näiteks, seetõttu ma räägin päriselus sellest väga vähe. Blogi kirjutamisega on lihtne, kui ei huvita, siis ei pea lugema, ja mul pole mingit probleemi kirjutada seda blogi nn. tühja auku, see tähendab, et ma isegi ei tunne eriti huvi, kas keegi seda loeb või ei. Kui loeb, on tore, kui ei loe, no ma ju ütlesin, et kedagi ei huvita 😀 Postitusi ette ma ei planeeri, välja arvatud need nädalakokkuvõtted, mida ma kirjutan iganädalaselt ja avaldan nädala lõpus. Muud teemad, nagu öeldud, on impulsiivsed. Ma olen täheldanud, et mulle üldse ei meeldi midagi ette planeerida ja mingitel kindlatel teemadel kirjutada, see muutub väga ruttu tüütuks ja ebameeldivaks. Nädala trennegi panen ainult sellepärast hambad ristis kirja, et ma tean, et ma tahan neid ise aastaid hiljem lugeda ja võrrelda. (PS ma ei ole tegelikult üldse impulsiivne inimene, päris elus mul peab kõik olema täpselt ette teada, detailideni ja võimalikult kaugele.)