Esileht > Uncategorized > Ja mis siis edasi sai

Ja mis siis edasi sai

Kaks tundi pärast seda, kui ma eile hommikul snäkiautomaadist kommipakki ei saanud, hängisin suvaliselt ühes teises toas ja nägin kolleegil laua peal samasugust kommipakki.

“Näed, sa said selle paki kätte, mida mina enne ei saanud”, kommenteerisin.

Selgus, et see oligi minu kommipakk, mis lihtsalt järgmise asja võtmisega automaadist alla kukkus. Universum ilmselgelt ei taha, et ma suhkru söömise lõpetaksin.

Täna hommikul ärkasin aga kell 5.30, et minna enne tööd jõusaali. Mõtlesin, et millal ikka see nali ära teha, kui mitte praegu. Trenn oli uskumatult asjalik, tööle jõudsin täitsa adekvaatsel kellaajal (isegi törts enne 8) ja siiamaani pulbitsen enneolematust energiast. Kell on küll alles 11, aga ikkagi. Ma olen tavaliselt alati kogu aeg väsinud, uimane, haigutan ja tahan magama minna. Selles mõttes, et ei tasu nüüd arvata, et ma mingi rõõmupallike hetkel olen, ma olen ilmselt selline, nagu enamik inimesi kogu aeg on, lihtsalt minu loomulik base line on kuskil väga madalal. Mind küll väga häirib mõte sellest, et kõik mu trenniasjad on hetkel mu autosse laiali laotatud (tennised, riided jms), aga alternatiiv oleks see, et need seisavad kotis niikaua kuni ma õhtul koju jõuan ja see on absoluutselt vastuvõetamatu.

Mul on nimelt see kiiks, et mu autos ei ole mitte ainsatki asja mitte kunagi. Minu autos on esmaabipakk, tulekustuti ja tõkiskingad (pagasiruumis) ja ühte panipaika väga hoolikalt ära peidetud üks helkurvest. Kõik. Finito. Rohkem asju minu autos ei ole, ja ma olen väga häiritud tõsiasjast, et seal hetkel mingid asjad on. Ei, ma ei ole normaalne inimene.

Teine arusaam, millele ma jõudsin, oli see, et ehkki ma ei ole hommikuinimene, olen ma tegelikult varase ärkamisega. Ma suudan vist umbes kord aastas mingil kummalisel juhul magada järjest kuni kella üheksani, reeglina olen ma alati hiljemalt kell 7 üleval. Loomulikult olen ma ärgates kohutavalt uimane ja mul läheb mitu tundi, enne kui ma millestki aru hakkan saama, aga see ei sõltu kellaajast. Ma olen selline ka siis, kui ma näiteks päeval magan ja siis üles ärkan. Mistõttu ma väga väldin päeval magamist, sest ma päriselt ka ei taha ühe päeva jooksul kaks korda üles ärgata, see on nii õudne. Magada tahaks muidugi kogu aeg, selle vastu ei saa. Aga absoluutselt pole vahet, kas ärgata kell pool kuus või kell pool kaheksa.

Ja jõusaalis oli kell 6 hommikul väga toredalt vähe inimesi.

k.

Rubriigid:Uncategorized
  1. august 11, 2022, 1:18 p.l.

    Deem, kuidas nii toimida saab kui auto pagassis pole kirvest ja labidat (ja nagu hiljuti inspireerusin siis suuri musti prügikotte ja paari rulli halli teipi)? Ja kummikuid ja piknikutekki… (roti aastal sündinu, ilmselgelt koguja hing) 😀

    • august 11, 2022, 1:58 p.l.

      Elades ja liikudes 100% linnatingimustes, pole siiani ühtegi neist asjadest vaja läinud…

  2. KK
    august 11, 2022, 2:37 p.l.

    Mul on vihmavari ka. Pikk tokk pagasiruumis ja pisikesed ustesahtlites. On väga abiks olnud. Muus osas nõus! Hiljemalt kell 7 jaa, päeval magamine on saatanast – jaa.
    Ma olin ka eile nagu duracell, 7st laua taga ja tööl, seostasin läheneva täiskuuga. Ma magan siis halvasti.

    • august 11, 2022, 2:50 p.l.

      Ma mõtlesin sügavalt järele ja leidsin, et mul on autos ka parkimiskell, telefonilaadimiseks vajalik pistik sigaretisüütajasse ja magnetiga telefonihoidik. Ja auto… hmm, kasutusjuhend (ma ei oska muudmoodi nimetada seda raamatut, mis autoga kaasa tuli). Juhiluba on ka päikesesirmi vahel. Mul on väga palju asju autos!

  3. Kaur
    august 11, 2022, 7:24 p.l.

    Iffand! Mul on autos suvel ujumislestad ja -prillid ja käterätid. Talvel on mul autos 3-5 paari suuski. Kuidas teie siis hakkama saate, kui avastate end (talvel) ootamatult klassikaraja äärest, aga kaasas on ainult uisusuusad????

    • august 11, 2022, 7:50 p.l.

      Kuna minu puhul on see suusaraja stsenaarium äärmiselt ebatõenäoline, siis ma ei pea selle pärast muretsema. Noh, üldse ma olen tühja autoga ringi sõitnud juba pea kakskümmend aastat ja pole iialgi millestki puudust tundnud.

      • august 12, 2022, 10:43 p.l.

        Selleni on vist varem ka jõutud, et naised kasutavad käekotti lihtsalt kaasaskantava auto eest. See on täiesti mõistetav ja loogiline selgitus, vähemalt minu jaoks.

    • august 12, 2022, 12:14 e.l.

      ja siis Kaur veel imestab, mis naistel käekotis on. Kuidas mis: käterätid, ujumisprillid, klassika- ja uisusuusad.

      See oli nüüd lora, aga päriselt on mul suvel koju tulles käekotis tüüpiliselt: käterätt, ujumistrikoo, telefon, rahakott, raamat, kaks purki õlut, kaks-kolm tomatit, päts leiba, pakk juustu ja kuskil kõige selle otsas näiteks pakk kartulikrõpsu. Ja see on siis, kui ma katsun mõistlik olla ja osta toidupoest mahutatavas koguses asju. Hädaga topib rohkem ka.

  4. august 12, 2022, 10:22 e.l.

    Enda eksperimendid hommikuse trenniga ütlevad, et sellel on päris palju plusse. Näiteks see, et õhtu on vaba. Samuti annab hommikune trenn tööpäeva algusesse päris korraliku vurtsu energiat, mida sa ilmselt seda postitust kirjutades kogesid.
    Hommikuse trenni miinuspool on see, et pärastlõunal hakkab väsimus haamriga lööma. Kui sa oled ikka enne kella 6 ärganud ja trenni + tööpäeva ära teinud, siis pärast kella 15 ma hakkasin juba kontoris tundma, et energia saab otsa ja selle vaba õhtuga ka midagi väga füüsilist ei jaksanud ette võtta. Olen vist lihtsalt rohkem õhtuinimene.

    • august 12, 2022, 10:38 e.l.

      Kuna mulle tavaelus väsimus niikuinii kogu ärkveloleku aja haamriga annab, siis ma ei saanud midagi aru, et teistmoodi oleks tööpäeva lõpus. Ühesõnaga ma ei näinud varahommikuse trenni juures ainsatki negatiivset asjaolu.

      (Ma ei ole õhtuinimene ka. Ma olen see permanently exhausted pigeon).

      Muidugi see teema on, et ma eelistan hommikust süüa rahus ja vaikuses omaenda kodus, mitte kontoris laua taga, aga see on üleelatav.

    • Kaur
      august 12, 2022, 12:35 p.l.

      Lühike lõunauinak ehk aitab?

  5. tom
    august 13, 2022, 3:52 p.l.

    Auto on igasugu “tuumasõja korral ellujäämiseks vajalikku” träni täis, aga see on kenasti tagavararatta panipaika ära mahutatud, no enamus vähemalt. Üldiselt üritan autot puhtana hoida aga enne teenindusse viimist teen põhjaliku koristuse, et endal liiga piinlik poleks ja mehhaanik tagaaknast välja näeks 😛

    Trenn on kindlasti hommikune, teeb terveks päevake hea tunde!

  6. august 13, 2022, 11:07 p.l.

    Viimasel ajal olen ma ka põmst kogu ärkveloleku aja väsinud ja liigun kohvikyttel.
    Auto on tõesti nagu käekott – mul peale rahakoti ja telefoni muud kraami pole (auto ohutusvarustus jms ei loe), aga vajadusel saab diivani, õunapuu või mõnikymmend vundamendiplokki poest kaasa haarata.
    Ma ei suuda päeval magada, isegi kui väsimus jalad alt niidab – siis laman, teen venitusharjutusi ja loen samal ajal internetti läbi, aga mitte kaua, siis kohvitama ja õue mängima. Kohv on universumi kõigi jumalate ylikallis kingitus alati väsinud inimestele.

  1. No trackbacks yet.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: